Juhtivad Euroopa poliitikategijad nõuavad 16-liikmelisele eurotsoonile üha mõjukamaks muutuvas G20s poliitilist esindatust.
Eurotsoon trügib G20sse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles pärast eileõhtust koosviibimist, et ta pole rahul olukorraga, kus eurotsooni ainsaks esindajaks G20 tippkohtumistel on Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet.
Eurogrupp ühendab kõiki eurotsooni rahandusministreid.
Junckeri sõnad rõhutavad, kui väga Euroopa poliitikategijad eurotsooni rahvusvahelist profiili parandada ja sisemist sidusust siluda soovivad. Selleks innustab ja kohustab neid ka detsembris jõustunud Lissaboni lepe.
«Eurogrupp peab saama G20 liikmeks, kuna praegu ei esinda meie valuutat mitte selle poliitiline president, kui nii võib öelda, vaid üksnes rahapoliitika osakond Trichet' isikus,» ütles Juncker ajakirjanikele.
«Seetõttu on aga eurotsooni esindatus paigast ära,» lisas ta.
Juncker selgitas, et G20sse on tarvis saada ka seetõttu, et mõnede ELi juhtivate poliitikute nagu näiteks Nicolas Sarkozy meelest kannatab eurotsoon globaalse valuutasüsteemi ebakõlade tõttu kahju.
«Eurotsooni vaatenurgast ei ole peamiste valuutade vahelised suhted adekvaatselt reguleeritud,» ütles Juncker ilmselt jätkuks Sarkozy kriitikanooltele, millised viimane hiljuti USA võimude suunas teele lennutas selle eest, et nood lubavad dollaril euro suhtes odavneda.
Junckeri sõnul soovivad eurotsooni valitsused, et vahetuskursside poliitika Euroopa huvidega rohkem arvestaks.
Juncker, kes eile taaskord kaheks ja pooleks aastaks eurogrupi juhiks nimetati, andis mõista, et ta ei soovi iseennast eurotsooni riikide esindajate asemel G20 tippkohtumistele sokutada.
Kuid ta ennustas, et Euroopa Komisjon teeb mingil hetkel ettepaneku eurotsoonile G20s poliitiline hääl tagada.
Eurooplased on juba niigi G20 kohtumistel märkimisväärselt esindatud. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Suurbritannia on G20 põhiliikmed. Viimastel G20 üritustel on osalenud ka Hispaania, ELi esindavad täiendavalt ka komisjon ja keskpank.
Seetõttu on mujalt maailmast muret avaldatud, et Euroopal on laua ääres liiga palju istekohti. Sama teema tõusetub sageli ka siis, kui hakatakse arutama riikide esindatuse üle Rahvusvahelises Valuutafondis. Või kui jutuks tuleb tõsiasi, et Euroopa riikide, konkreetsemalt siis Prantsusmaa ja Suurbritannia käes on viiest ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme kohast tervelt kaks.
Euroopa poliitilistes ringkondades on aeg-ajalt ringi hulpinud ka selline mõte, et ELi või eurotsooni võiks rahvusvahelistes institutsioonides tegelikult tervikuna esindada.
Euroopa suurriigid Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia näitavad aga alati selliste mõttekäikude vastu üles täielikku huvipuudust. Sest omaenda tähtust ei tohi kaotada.
The Financial Times Limited 2010.