Maris Lauri: 5-7 aasta pärast on töövõimelisi 100 000 vähem

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maris Lauri.
Maris Lauri. Foto: Peeter Langovits.

Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on 5-7 aasta pärast Eestis töövõimeliste inimeste arv tänasega võrreldes ca 100 000 võrra väiksem.


Lauri ütles täna Eesti majanduse väljavaateid tutvustades, et 2009. aastal tehti majanduses väga olulisi korrektsioone kulude kärpimise osas, mis aitab ettevõtetel mõnda aega taas rahulikumalt tegutseda.

Samas rõhutas ta, et 2010. aastal on firmadel viimane aeg mõelda sellele, et pelgalt senise strateegiaga jätkata ei saa.

«Senise tootmisstruktuuriga pole meil võimalik jätkata juba viie aasta pärast. Võitjad on need ettevõtted, kes alustavad muutustega varem,» märkis Lauri.

Tema sõnul on Eestis juba 5-7 aasta pärast töövõimeliste inimeste arv ca 100 000 võrra väiksem.

Pikemaajaliselt peabki tema sõnul arvestama töövõimeliste inimeste arvu vähenemise ja palga olulise tõusuga, energiahindade tõusuga ning ka muude toormehindade tõusuga.

Praeguseks on Lauri kinnitusel Eesti majanduses olukorra halvenemine lõppenud. Tööstus ja eksport näitavad juba nõrka kasvu ning aastased langusnumbrid vähenesid läinud aasta viimases kvartalis.

Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et seni on paljud Eesti ettevõtted teinud märkimisväärselt alltöid Soome ja Rootsi tööstusfirmadele. Viimaste olukord on hetkel aga keeruline ning seepärast peavad Eesti ettevõtted leidma endale uusi eksportturge.

«Peame tegema muud asja kui 2007. aastal,» tõdes makroanalüütik.

Lisaks peab Swedbanki prognoosi kohaselt arvestama sellega, et eratarbimise väljavaated on lähiajal nigelad ning eriti suurt optimismi paranemise osas näha pole.

Lauri arvates võib mõningat eratarbimise tõusu oodata kevadest ning seda eeskätt hooajalise mõjude tõttu, mil ettevõtetel on vajadus inimesi juurde palgata. Samas on oodata pikaajalise töötuse kasvu.

Ebakindluse tõttu pole inimesed valmis kulutama ning säästavad rohkem. Lauri sõnul on selline nähtus mõnevõrra üllatav, kuna sissetulekud on vähenenud.

Tulevikuriskidest rääkides juhtis Lauri tähelepanu sellele, et üpris mitmes valdkonnas pole hinnakohandumist toimunud, mistõttu püsib seal inflatsioonioht. Nii võib üks kallinev sektor kahju teha kogu majandusele.

Peamiselt võib see toimuda valdkondades, millel on oluline osa inimeste ostukorvis ning mis on seotud kuludega eeskätt eluasemele, transpordile (kütusehinnad) ning toidukorvile.

Mis puudutab sissetulekuid, võib keskmine palk hakata aasta lõpu poole taas vaikselt tõusma. Ka võivad kasvada sissetulekud töötava inimese kota, kuna töötundide arv ettevõtetes, kes vahepeal töömahtu vähendasid, on taas tõusmas.

Riigi lähiaja eesmärgiks peaks olema euro kasutuselevõtt ning hetkel näitavad Swedbanki hinnangul kõik märgid, et järgmise aasta algusest see ka õnnestub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles