Saksamaa toetab Eesti üleminekut eurole
13. jaanuar 2010, 20:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa välisminister Guido Westerwelle hindas tänasel välkvisiidil Tallinnasse kõrgelt Eesti jõupingutusi Maastrichti kriteeriumide täitmisel ning väljendas Saksamaa poliitilist toetust Eesti ühinemiseks euro-alaga.
Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Saksamaa välisministri Guido Westerwellega, kes viibis Eestis lühikesel vahepeatusel teel Berliinist Tokyosse, vahendas valitsuse pressiesindaja.
Kohtumise põhiteemana räägiti Eesti tegevustest ühinemisel euro-alaga.
Peaminister Ansip tutvustas lähemalt Eesti konservatiivset eelarvepoliitikat, tänu millele on riigile kogutud hädavajalikud reservid.
«Eesti on väike riik, kus oleme suutnud hoida oma rahaasjad korras. Meie välisvõlg oli veel 2008. aastal üks väiksemaid Euroopa Liidus: 4,6 protsenti SKPst,» ütles ta.
Ansip nentis, et tänu konservatiivsele eelarvepoliitikale suutis Eesti ka kiiresti kohaneda kriisiolukorras.
«Kõik need pingutused lasevad loota, et täidame oma eesmärgi ühineda eurotsooniga järgmise aasta esimesest jaanuarist,» ütles peaminister.
Saksamaa välisminister märkis, et kuigi Eesti euroga ühinemise otsust veel pole ning selle otsuse tegemisel on oluline roll eelkõige Euroopa Liidu institutsioonidel, saab Eesti arvestada Saksamaa poliitilise toetusega.
Kohtumisel käsitleti ka Eesti kandideerimist IT-agentuuri asukohamaaks. Peaminister rõhutas, et justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-süsteemide haldamiseks uue agentuuri loomine on Eesti arvates vajalik. Peaministri järgi ei tooks agentuuri loomine Eestis ELile kaasa ebaproportsionaalselt suuri rahalisi kohustusi, pigem võib agentuuri mitteloomine tähendada valdkonnale tulevikus suuremaid kulutusi.
Praegu kandideerib lisaks Eestile IT-agentuuri asukohamaaks ka Prantsusmaa. Agentuuri loomise otsus peaks langetatama Hispaania eesistumise ajal.
Kolmanda teemana käsitleti kohtumisel julgeolekuolukorda Afganistanis. Ühiselt oldi seisukohal, et Afganistanis tuleb suurendada eelkõige rahvusvahelist toetust tsiviilvaldkondades, mis aitaks afgaanidel kiirendada oma riigi ülesehitamist.