Noop: meile suruti pandipakendi süsteem peale

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vana taarapunkt.
Vana taarapunkt. Foto: Margus Ansu

A. Le Coq Tartu Õlletehase juhatuse esimees Tarmo Noop ütles ettepaneku kohta muuta praegune pandipakendi süsteem vabatahtlikuks, et viie aasta eest surus riik seda tootjaile ja kaupmeestele vägisi peale ja nüüd, mil vastavad investeeringud tehtud, tahab seda muuta.


Noop tuletas meelde, et nii tootjad kui kaupmehed olid pandipakendi süsteemile algul vastu seepärast, et see nõudis suuri investeeringuid. Tänaseks on need tehtud ja nüüd tahetakse süsteem ära muuta, mis tähendab, et tootjail tekib õigustatud kajutasu nõue.

Selle taga näeb Noop enda sõnul Toomas Tõniste erahuvi, kes teeb koostööd Ragn Sellsiga. «See on jälle üks näide erahuvide ühiskondlikest ettepoole asetamisest,» tõdes ta.

Vabatahtliku liitumise korrale ei suuda riik Noobi hinnangul täita pakendite taaskasutusele kehtestatud norme. Konteinerkogumisega õnnestub tavaliselt kätte saada kuni 60 protsenti pakenditest, mitte enam.

«Inimesed, kes istuvad riigikogu keskkonnakomisjonis, peaksid endale selgelt aru andma, millised süsteemid maailmas toimivad ja kuidas on võimalik Euroopa Liidu kehtestatud norme täita,» sõnas Noop.

Süsteemiga liitumise vabatahtlikuks muutumisel lahkub osa maaletoojaid tema arvamuse kohaselt sellest, mistõttu see peab kulude katmiseks teenustasu hinda tõstma, mis omakorda sunnib osalisi lahkuma. Sellega lõhutakse juba toimiv süsteem ja kannatavad kõik osapooled. «Näen meeletud segadust ja probleeme keskkonnale. Kahju saavad nii loodus kui inimesed, kes selle süsteemiga tänaseks harjunud ja rahul.»

Noop tuletas meelde, et enne pandipakendi süsteemi juurutamist koguti enamus taarast kokku vastuvõtupunktide kaudu, mida täna enam ei ole. «Paljast konteinerist kindlasti ei jätku,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles