Kaupmeeste Liit soovib üht taara kogumise süsteemi

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Investeering.
Investeering. Foto: Margus Ansu

Kaupmeeste Liit teatas vastuseks E24 küsimusele pandipakendi süsteemi muutmise ettepaneku kohta, et peab vajalikuks Eestis ühe ja ühtse karastusjookide ja õllepakendite kogumise süsteemi säilimist.


«Lõpptulemusena võivad seadusest ja Euroopa Liidu nõuetest tulenevad taaskasutusmäärad jääda täitmata, mis omakorda toob kaasa uusi nõudeid,» ütles kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai.

Ta lisas, et pakendite kogumist ja taaskasutamist tuleb vaadata mitmest aspektist: tarbija, jaekaubanduse, tootjate, importööride ja riigi seisukohast. Kõigepealt peaks tarbija jaoks olema süsteem üheselt arusaadav ja lihtne ning järjepidev.

«Tänaseks on pandisüsteem juurutatud ja töötab. Vajalikes kogustes pakendid on kogutud ja taaskasutatud. Näiteks klaasist ja plastist pakendite taaskasutusmäärad ulatuvad 80-90 protsendini seadusega nõutud 75 protsendi asemel,» rääkis Merilai.

Kahe süsteemi üheaegne rakendamine seab tema hinnangul kindlasti ohtu 2012. aastast kehtima hakkava minimaalse määra, milleks on 85 protsenti, täitmise.

Teiseks on jaekaupmehed tänaseks seadusest tulenevate nõuete täitmiseks ja järjepidevat keskkonnahoidu silmas pidades investeerinud karastusjookide, õlle, vee jt pandiga koormatud pakendite vastuvõtuks ligi 160 miljoni krooni. Süsteemi muutmisel osutuvad meed investeeringud mõttetuks.

Nii tootjad kui ka importöörid peavad tagama igasuguse pakendi kogumise ja taaskasutuse ja selleks ka kulutusi tegema. Kui pandipakendite puhul on see käitlustasu, siis muude pakendite puhul on samuti vastavad tasud kehtestatud. Pandisüsteem on loodud seetõttu, et ühetaoliste joogipakendite kogus on väga suur. Põhjamaades on samasugune süsteem toiminud aastakümneid ja ennast õigustanud.

Kui pakendiseadust muuta, siis võiks Merilai sõnul kaaluda hoopis mahlade, eriti just lastemahlade pandisüsteemist välja jätmist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles