Kõiv: kui hammas valutab, ei pea pead otsast raiuma
12. jaanuar 2010, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tõnis Kõiv ütles pandipakendi süsteemi muutmise kava kommenteerides, et kui hammas valutab, ei pea veel pead otsast raiuma, vaid tuleb hammast ravida ehk pandipakendi toimivas süsteemis vigu nähes tuleb tegeleda nende parandamisega.
«Kui parandusettepaneku tegijad näevad pandipakendi süsteemis puudujääke, mis neile ettevõtjatena pinnuks silmas, siis tuleks nendega tegeleda, aga mitte muuta kogu süsteem veelgi segasemaks,» lausus Kõiv.
Näiteks võiks tema sõnul arutleda pandipakendi organisatsiooni juriidilise vormi üle, ehkki MTÜna, nagu praegu, on see kõigile avatud, äriühinguna oleks aga suletud. Teiseks saaks organisatsiooni kindlasti läbipaistvamaks muuta. «Nii mõnigi ettevõtja võib konteinersüsteemist rahaliselt võita, aga ühiskond laiemalt kindlasti kaotab,» nentis Kõiv.
Ta lisas, et kui nüüd hakkab poes üks limonaadipudel maksma teisest samasugusest krooni rohkem, siis inimesed hakkavad praeguses raskes olukorras muidugi eelistama odavamat, ehkki selle võime pärast kusagilt metsa alt leida. «Tänase süsteemi võlu ongi see, et tarbija on huvitatud taara tagasi viimisest ja ei viska seda ära,» sõnas ta.
Lisaks on suur hulk inimesi, kes täna selle taara, mis teised ära viskavad, kuid millel rahamärk küljes, üles korjavad ja selle pealt pisut teenivad. Tulemusena on metsaalused ja pargid puhtamad.
Kõivu sõnul on praeguse, suure vaevaga käima saadud süsteemi säilimisest huvitatud väga palju inimesi - praktiliselt kõik tarbijad. Pigem tuleks seda veelgi laiendada, liites sellega näiteks kange alkoholi tootjad. «Pole ju vahet, kas laps astub rannaliivas endale jalga katkise õlle- või veinipudeli killu,» lausus ta. Kumbki ei tohiks sattuda keskkonda reostama.