Kohus: Edelaraudtee lepingu ülesütlemine jääb jõusse
3. oktoober 2013, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus leidis kolmapäeval, et Edelaraudtee vaidlustas riigipoolse lepingu ülesütlemise liiga hilja, mistõttu kohus ei hakanud hindama, kas riigil oli seda õigus teha või mitte.
Lahend tähendab seda, et majandusministeerium ei pea tellima uuest aastast Edelaraudteelt enam reisijatevedu. Kohus leidis, et kuna Edelaraudtee kasutab professionaalseid õigusnõustajaid, siis pidi ettevõte aru saama, et leping öeldi üles ja vaidlustama oleks pidanud selle kuu aja jooksul.
Majandusministeerium teatas Edelaraudteele juba 2012. aasta novembris, et ütleb veolepingu üles selle aasta lõpust. Ühtlasi oli ministeerium valmis maksma ettevõttele valuraha. Edelaraudtee vaidlustas ülesütlemise märtsis 2013. Ühtlasi palus ettevõte keelata riigil veolepingu sõlmimise Elektriraudteega.
«See oli oluline otsus mis näitab, et riik on siiani käitunud igati seaduslikult. Kui Edelaraudtee loodab, et riiki ähvardades suudab ta oma tahtmist saavutada, siis mõelgu uuesti,» kommenteeris majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda.
Ruuda lisas, et riigil on seaduslik õigus sõlmida reisirongiliikluse leping Elektriraudteega.
Praegu pole teada, kas Edelaraudtee advokaadid lähevad kaebusega edasi riigikohtusse.
Samas on Tallinna halduskohtus käimas vaidlus riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse üle, mis luges kehtetuks majandusministeeriumi ja Elektriraudtee lepingu, millega riik tellib ettevõttelt tuleval aastal reisijateveo nii elektri- kui diiselrongidega.
«Majandusministeeriumi kommentaar on otseselt vale selles osas, et määrus annab kindla aluse uute rongidega sõita. Tuginedes teise astme kohtu mittesisulisele menetluslikule määrusele püütakse jätta muljet, justkui oleks sisuline vaidlus majandusministeeriumi kasuks lahendatud. Paraku, tegemist on pelgalt ühe puhtmenetlusliku vaheetapiga,» kommenteeris Glikmani ja Alvini büroo advokaat Triin Biesinger-Jussmann.
Biesinger-Jussmann märkis, et ringkonnakohus on leidnud, et Edelaraudtee eelmiste esindajate, Varuli advokaadibüroo advokaatide esitatud kaebus võib olla esitatud hilinenult.
«Teiseks, riigi poolt antud kinnitused Elektriraudtee jaanuarist oranžide rongidega sõitmise osas on täielikult paljasõnalised. Eilne Ringkonnakohtu määrus ei puutu üleüldse Elektriraudteega sõlmitud otselepingu tühisuse vaidlusesse ega anna Elektriraudteele alust järgmisest aastast reisijateveo teenust osutada,» ütles Biesinger-Jussmann..
«Praegu on olemas VAKO otsus otselepingu tühisuse kohta ja seda vaidlust eilne määrus üldse ei puudutanud. Riigil ei ole põhjust eilse määruse pinnalt rõõmustada, vastupidi, riik võib olla olukorras, kus tal ei ole kummagi vedajaga lepingut reisijateveoks aastal 2014 ja edaspidi,» lisas Biesinger-Jussmann.
Majandusministeeriumi kinnitusel ütlesid nad Edelaraudteele lepingu üles piisava ajavaruga, et firma saaks asuda oma majandustegevust ümber korraldama.
«2015 oleks leping lõppenud niikuinii ning kaebajal ei saanud olla õiguspärast ootust, et riik tellib temalt avalikku reisijateveoteenust ka pärast 1. jaanuari 2015,» põhjendas ministeerium oma otsust kohtuotsuse järgi.
Edelaraudtee leidis aga kohtuotsuse järgi, et lepingut ei saa üles öelda põhjusel, et rongid vanad. «Uute diiselrongide varajasema kasutuselevõtu võimalus ei saa olla lepingu lõpetamise aluseks. Leping ei takista rongide varasemat kasutuselevõttu – Edelaraudtee on valmis uute rongidega teenuse osutamiseks,» põhjendasid Edelaraudtee advokaadid oma kaebust.
Edelaraudtee advokaadid toonitasid, et sellist avalikku huvi, et reisijad saaksid just juba 2014. aastast (mitte aasta hiljem) sõita vanade diiselrongide asemel uutega, ei eksisteeri.
Edelaraudtee nõuab riigilt lepingu varasema ülesütlemise eest viit miljonit eurot, riik on valmis maksma märksa vähem.