Edelaraudtee advokaadid ähvardavad, et kui kohus jätab jõusse riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse, et veoleping Elektriraudteega on tühine, siis seiskub uuel aastal kogu liiklus.
Edelaraudtee ähvardab uuel aastal rongiliikluse seisata
2. oktoober 2013, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisirongiliikluse seiskamise võti peitub selles, et majandusministeerium sõlmis riigifirmaga Elektriraudtee veolepingu, millega see peaks uuest aastast korraldama liiklust terves Eestis.
Kuna riik on ka Edelaraudteega lepingu üles öelnud, siis ei liiguks uuel aastal ükski reisirong kogu riigis. Bussifirmade omanike Hugo Osula või Arvo Sarapuu meelest oleks see ju suurepärane plaan, sest ühest külast teise või ühest linnast teise peaks rahvas ikka sõitma. Samas majandusministeeriumil tuleks ikkagi maksta uute rongide renti, mis on ligi 10 miljonit eurot aastas. Pealegi pole kuhugi kadunud Edelaraudtee advokaatide nõue, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine tähendab firmale umbes viie miljoni euro suurust kahju.
Rohelised ja oranžid rongid
Et kõik oleks lihtne, siis Vichmanni rongid on rohevalged, Elektriraudtee käsutuses olevad uued rongid aga oranžid.
«Riik otsib kõiki võimalusi, et Edelaraudteest üle sõita,» ütles Glikmani ja Alvini büroo advokaat Triin Biesinger-Jussmann. «See ei tähenda, et meile ei meeldiks oranžid rongid.»
Edelaraudtee leping kestab 2014. aasta lõpuni. Biesinger-Jussmann ütles, et kuigi firma pole kasumit näidanud, siis tuleb see sellest, et äriplaani järgi peaks kasum tulema viieaastase lepingu viimasel aastal. Tema sõnul ei ole vaja siis enam teha mahukaid remonte ja see viib kulud alla.
Kust tuleb kahju, seda pole advokaat valmis detailselt lahti seletama, kuid viitab näiteks varuosadele, mis on soetatud, ent jäävad tarbetult vedelema, kui rongipark enam ei liigu.
Ühe võidu on Biesinger-Jussmann juba saanud. VAKO otsustas 4. septembril, et selle aasta juulis sõlmitud leping Elektriraudtee ja majandusministeeriumi vahel on tühine.
Majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda kinnitas, et VAKO otsus on kohtus vaidlustatud.
«Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole Edelaraudtee Elektriraudteega sõlmitud lepingu peatamiseks majandusministeeriumile teinud – vähemalt ei ole see meieni jõudnud. Tavaliselt saadab kohus selle edasi väga kiiresti,» ütles Ruuda.
Ühe korra on Edelaraudtee kohtult juba õiguskaitse saanud. Esimese hagi riigi vastu viis advokaat kohtusse juba aprillis. Toona ütles majandusministeerium Edelaraudteega lepingu üles. Raudteefirma vaidlustas selle ning kuni jaanipäevani oli jõus kohtu keeld, et riik ei või Elektriraudteega lepingut sõlmida. Nagu see keeld maha läks, sõlmis majandusministeerium lepingu. Selle on omakorda advokaadid kohtus vaidlustanud.
«Majandusministeerium oleks pidanud valima avaliku reisijateveo teenuse osutaja avaliku konkursi kaudu. Vaidlustatud leping sõlmiti aga igasugust konkurssi korraldamata otselepinguna, st konkurentidele ja huvitatud isikutele teenuse osutamisele juurdepääsu täielikult välistades,» märkis Biesinger-Jussmann.
Koledad ja kallid
Majandusministeerium on mõista andnud, et Edelaraudtee rongipark on vananenud ja ettevõtte kulubaas läbipaistmatu. Kuna ministeerium loodab uute rongide ja uueneva sõiduplaaniga meelitada senisest palju rohkem inimesi sõitma, siis leiti, et kõige otstarbekam on seda teha riigifirma Elektriraudteega, mis hakkab kasutama nii uusi elektri- kui ka diiselronge. Viimased peaks hakkama sõitma marsruutidel, kus praegu sõidavad Vichmanni rongid.
«Kust tuleb see teadmine ja veendumus, et riik suudab odavamalt teenust osutada!» hüüatas Biesinger-Jussmann.
Ta lisas, et majandusministeerium pole teinud Edelaraudteele ühtegi etteheidet rongide ega teenuse kvaliteedi kohta.
Edelaraudtee tahaks rongihankel kindlasti osaleda ja saada enda kätte uute rongidega reisijate vedamise õiguse. Edelaraudtee saab tänavu riigilt umbes 15 miljonit eurot dotatsiooni.
Advokaat märkis, et reisirongiliikluse konkurss on nii suur hange, et see oleks tulnud välja kuulutada rahvusvaheliselt, andmaks võimaluse kõigil Euroopa Liidu firmadel osaleda.
Majandusministeerium väidab, et Euroopa direktiiv lubab sõlmida otselepingu raudteevedajaga. Biesinger-Jussmann pareerib aga, et see on nii vaid siis, kui riigisisene seadus ei nõua konkurssi. Eestis on see advokaadi sõnul just nii, et konkurss tuleb välja kuulutada.
Nagu öeldud, siis VAKO asus Edelaraudtee advokaatidega ühele poolele.
Väga kaua ei pea enam ootama. Halduskohtul tuleb VAKO otsuse edasikaebus lahendada 45 päevaga. Novembrikuu esimestel päevadel peaks selge olema, kuidas õnnestus minister Juhan Partsi järjekordne heitlus monopoliga.