Soome kärbib toetusi, kuid Eesti stiilis kokkuhoiupoliitikast on asi kaugel

Soome jalgpallifännid Tallinnas. Soome valmistub kärpima sotsiaaltoetusi, ka palgasaajatel tuleb arvestada mitme aastaga, mil sissetulekud ei tõuse. Foto: Liis Treimann

Soome heaoluühiskond valmistub tulevikuks sotsiaaltoetusi kärpides, kuid Eesti stiilis karmiks kokkuhoiupoliitikaks on seda veel vara nimetada.

Majanduskriisi ajal ja järel hulga töökohti kaotanud Soome seisab silmitsi suure küsimärgiga, kas praeguse heaolutaseme hoidmiseks jätkub võimalusi. Valitsus esitas augusti lõpus struktuursete muudatuste pakme, mida on tõlgendatud kui märki heaoluühiskonna lõpuaegadest. Milliseid muudatusi äsja valminud kokkulepe Soome sotsiaalsüsteemis kaasa toob?

Ehkki pärast 2008. aasta kriisi on Soome majandus teiste Euroopa riikidega võrreldes pealtnäha hästi vastu pidanud, jõudis põhjanaabrite majandus mullu langusesse ning tänavuseks on väljavaated veelgi halvemad.

Majanduskasv nullis
«Kui võtta selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoos – eeldades, et need on täiesti täpsed –, siis isegi 2015. aastal on Soome SKT madalam, kui see oli 2007. aastal. Heal juhul võrdne,» kommenteeris Nordea panga majandusekspert Pasi Sorjonen. «Keskmine kasv kaheksa aasta jooksul on olnud null.»

Soome panga hinnangul on kriisi järel suuremad probleemid ära hoidnud peale avaliku sektori kulutuste ka võrdlemisi suur sisetarbimine. Viimastel kuudel on aga seegi nõrkuse märke ilmutama hakanud. Olukord näib tõsine ning paljud Soome majandusanalüütikud on aina murelikumad.

Kui Soome eksportiv tööstus on saanud ränga hoobi, siis valitsussektori kulutused aina kasvavad. Tulemuseks on juba seitsmendat aastat kestev defitsiit ehk võlguelamine ning oht, et võlatase kasvab üle 60 protsendi piiri SKTst.
Sotsiaaldemokraadist rahandusminister Jutta Urpilainen komplekteeris tänavu suvel eri ekspertidest meeskonna, koostamaks mõjusat, aga poliitiliselt realistlikku struktuursete uuenduste paket. Ehkki detailid on veel lahtised, kiitis kogu poliitilist spektrit esindav kuueparteiline koalitsioon selle 29. augustil põhimõtteliselt heaks.

Pake ei ole ajutine, vaid püüe Soomet majanduslikult kitsastel aegadel struktuurselt uuendada – pikendada töötajate karjääri, vähendada kohalike omavalitsuste kulutusi, suurendada tootmispotentsiaali, minimeerida struktuurset töötust ja tõsta avaliku sektori tootlikkust.

Hilisem pension
Muudatused tunduvad aga Eesti kärbetega võrreldes leebed: palku ega toetusi ei kärbita ning kedagi otseselt lahti ei lasta. Õppetoetuse määr isegi suureneb, töötutele lubatakse kopsakamat lisateenistust, ilma et see mõjutaks töötutoetuse saamist. Ometi peaksid sammud suutma katta avalike tulude ja kulude ligi 9 miljardi eurost aastast defitsiiti (4,7% SKT-st).
Kas seda suudetakse täies mahus teha ning kas sellest piisab, ei ole veel selge ja küsitavusi on palju.

«Pake viib majandust kindlasti õiges suunas, aga isegi kui nad selle kõik teoks teevad, on vaja hiljem tõenäoliselt veel abinõusid käiku lasta,» kommenteeris Sorjonen. «Kardan, et sellest päris ei piisa.»
Eelkõige on Sorjoneni sõnul puudu veel pensionireform ja pensioniea tõstmine.

«Kahtlemata ei ole see heaoluühiskonna lõpp, kindlasti mitte,» ütles ta.  
Ehkki Soome elektroonika- ja paberitööstus on elanud üle rängad ajad, on Sorjoneni hinnangul majandus ja ettevõtted üldiselt arenguvõimelised.

«Mul pole mingit põhjust uskuda, et need sektorid, mis Soomes praegu on, ei suudaks oma tootmist laiendada,» ütles ta.

Heaolu idee
Soome majandusnõukogu (Talousneu­vosto) peasekretär Pekka Sinko toonitas, et riigi rahanduse väljavaateid ei tee keeruliseks mitte niivõrd hiljutised majandusraskused, elektroonika- ja paberisektorit tabanud löök, kuivõrd vananev rahvastik – kahekümne aasta perspektiivis on praeguse sotsiaalsüsteemi ülalpidamiseks vaja rohkem töökäsi, kui Soomes on kasvamas.

«Viimase aja raskused pole nii tõsised ning ei kujutaks endast ohtu, kui kaugem perspektiiv oleks tugev,» ütles Sinko.
Ühelt poolt on Soome Euroopa ja maailma konkurentsivõimelisemaid riike (Maailma Majandusfoorumi edetabelis kolmas Šveitsi ja Singapuri järel), teiselt poolt on aga riiki tabanud jätkusuutlikkuse kriis. Kui Soome ei suuda heaolusüsteemi reformida ja ülal pidada, on vist raske leida riiki, mis suudaks.

Soome heaolusüsteem ei ole Euroopa mastaabis sugugi kõige heldem, kuid on erakordselt laiahaardeline – peaaegu kõik soomlased tunnetavad, et on riigilt palju saanud. Soomlane teab, et miski on talle alati tagatud ja olemas. Kõigile tagatava heaolu ideesse skeptiliselt suhtuvaid soomlasi on üllatavalt raske leida – ka netomaksjate seas. Kuigi hea tahtmise korral on võimalik vaid toetustest elada (näiteks tööturutoetus, elamispinnatoetus ja toimetulekutoetused ei ole kestuselt piiratud ning on saadaval kõikidele abivajajatele), ei ole see ometi tavaline.

Kuna Soomes kedagi hätta ei jäeta, on sotsiaalsüsteemi meetmete majandusliku kulukuse, mõttekuse või tasuvuse arvutamine võrdlemisi keeruline.

Näiteks toob värske Tampere tehnikaülikooli uuring välja, et ka keskmine kodutu võib temale osutatud teenustega, nagu arstiabi ja politsei, kulutada aastas ligikaudu 13 000 eurot avalikku raha, sotsiaalkorterisse majutatuna aga isegi 26 000. Ometi rõhutab sama uuring, et just sotsiaalkorterisse majutamine on tulemuslikum viis aidata, tuues heaolu aspektist kaasa olulise paranemise: haigla- ja psühhiaatrilise abi kulud vähenevad, probleemidest ülesaamine ja tööleminek muutub tõenäolisemaks. Kas maksta 13 000 eurot elushoidmise eest või kaks korda nii palju, et saavutada võimalus muutusteks, ei ole mitte ainult eetiline, vaid ka strateegiline küsimus. Heaoluriik on ühest küljest investeering inimestesse, teisalt aga lõputu kulu.

Laiemalt vaadatuna esitavad muutuv tehnoloogiline keskkond, vananev rahvastik, teadmistepõhine majandus ja keskkonnaprobleemid väljakutseid kõikidele edasijõudnud riikidele – eriti kui eesmärk on kodanike heaolu üha jätkuv kasv.

Hirm muutuste ees
Jätkusuutliku heaolu uurimisele pühendatud mõttekoja Sitra strateegiliste uuringute juhtivspetsialisti Timo Hämäläineni sõnul näib praegune aeg nii problemaatiline just seetõttu, et muutusi on vaja läbida eri tasanditel ning kompleksselt. Süsteemselt vaadatuna võib praegusi probleeme pidada pigem institutsioonide, majanduse ja ühiskonna suutmatuseks muutuva keskkonnaga kohanduda ning ressursse targasti kasutada.

Hämäläineni hinnangul tuleks jätkusuutlikkuse nimel heaolu kui mõistet laiendada ja edasi arendada.
«Oleme juba ligi 50 aastat rääkinud heaolust vaesuse ja puuduse terminites,» ütles ta. Soome heaolusüsteemi on Hämäläineni hinnangul arendatud väga praktiliselt, järk-järgult, probleemide ja vajaduste põhjal ning ulatuslikkusest hoolimata, tänapäevast heaolukäsitust selle taga õieti ei ole.

«Lisaks endistele probleemidele, mis on vähenenud, on edasijõudnud majandusega riikides väljakutsed seotud just küllusega, milles me elame. Ja need on pigem vaimse heaolu probleemid,» ütles Hämäläinen.

Heaoluühiskonna lõpuaegade kuulutamine on Hämäläineni sõnul tingitud eelkõige hirmust.
«Inimesed on aru saanud, et ühiskond muutub. Ja nad kardavad neid muutusi, sest positiivset tulevikuvisiooni ei ole,» ütles Hämäläinen.

Sitra on aja jooksul koostanud süsteemi kompleksselt käsitleva nägemuse jätkusuutlikust heaolust. Tulevikukujutluse osaks on heaolu mõiste avardamine ning vaimse heaolu rõhutamine, eakate kaasamine ühiskonnas, inimeste isikliku arengu ja kohalike kogukondade tegevuse toetamine, keskkonnasäästlikud elukeskkonnad, koostööl põhinevad ärilised ökosüsteemid.

Individuaalsed teenused
Teenused, ka avaliku sektori omad, peaksid Hämäläineni sõnul olema individuaalsemad ja paindlikumad – isegi kui nii on esialgu kallim, töötavad need lõppkokkuvõttes palju paremini.

«Hea näide on meie erivajadustega laste haridus,» selgitas Hämäläinen. «See algab kolmandal eluaastal, mil uuritakse probleemi olemasolu. Lasteaias ja kooli minnes saab laps isiklikult talle kohandatud teenust. Koolis saavad kokku õpetaja, sotsiaaltöötaja, meditsiiniõde ja vanemad ning arutavad iga lapse juhtumit ja vajadusi, kujundades talle sobiliku toetussüsteemi. Tulemused on maailmaklassis, Soome kõikide laste tavakoolis hoidmises parimad,» kirjeldas ta.

Rohkem või vähem kohandatud teenust saab ligikaudu 30 protsenti Soome lastest. Hiljuti selleteemalise uuringu teinud ameerika professor Charles Sabel möönis, et just paindlikkus on Soome kõrgete PISA testitulemuste puhul tähtis tegur. Kusjuures põhiliselt erinevad need teiste haridussüsteemidega võrreldes alumises viiendikus – Soome nõrgimad on tugevamad kui kusagil mujal. Hämäläineni sõnul ei pruugi paindlik lähenemine lõppkokkuvõttes massteenusest palju kallim olla.

«Ma pole näinud kulude kohta eraldi uuringut, et kas tuleb kallim ja kui palju. Need spetsialistid on koolides nagunii olemas. Asi on rohkem organiseerimises,» ütles ta.

Paljud jätkusuutliku heaolu põhimõtted ja suunad lähevad soomlaste üldiste väärtushinnangutega juba praegu hästi kokku, seepärast on Hämäläineni sõnul Soomel hea võimalus saada uue ajastu juhtivaks riigiks.

«Meil on juba praegu võrdlemisi konkurentsivõimeline majandus, haritud tööjõud, head koolid ja korralik tervishoiusüsteem,» loetles ta. «Ajalooliselt on need ühiskonnad, mis on muutnud oma majandust, ühiskonda ja institutsioone, saanud uue ajastu juhtivateks riikideks,» toonitas ta, tuues minevikust näitena tööstusrevolutsiooni ning Suurbritannia ja USA liidrirolli.
Hämäläinen rõhutab, et heaoluriigi jätkumiseks on vaja visiooni ja tahet muutuda.

Soome peaminister Jyrki Katainen teatas 14. augustil Kokoomus-parteile kõnet pidades, et kätte on jõudnud aeg, kus nägemus on võimust tähtsam, kuid endiselt on vaja turvatunnet ja ühiseid lahendusi.
Kuidas Soome ideaalid lähiaastatel katsumustele vastu peavad, näitab aeg – kaasaelamiseks on põhjust.

Struktuursete muudatuste pakett

Esialgsed ettepanekud

• Vähendatakse aega, mil üliõpilased saavad õppetoetust – õpingute nominaalperioodile lisaks senise aasta asemel pool aastat. Toetus suureneb.
• Tõstetakse kohustusliku hariduse omandamise vanust – senise 16 eluaasta asemel tuleb kohustuslikus korras hariduse omandamisega tegeleda 17. eluaastani.
• Lapsehoolduspuhkusele lubatud kolmest aastast võib ühe vanema osaks jääda vaid kuni pool sellest. Nüüdsest võib kodune lapsevanem lapse üksnes pooleks päevaks riigi kulul lasteaeda viia, senise terve päeva asemel.
• Kuueaastastele lastele eelkõige sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja koos mängimiseks mõeldud eelkool muudetakse kohustuslikuks.
• Aastaks 2025 soovitakse keskmist pensionile jäämise iga tõsta 62,4 eluaastani, mis tähendab, et keskmiselt võiks tööelu pikeneda 0,5–1,5 aasta võrra.
• Linnaplaneerimise kiirendamine. Näiteks Ida-Soome piirilinnades võtab Vene turistidele ostukeskuste ehitamine praegu liiga kaua aega.
• Töötutel lubatakse kuni 400 euro eest kuus tööotsi vastu võtta, ilma et nad kaotaksid töötuabirahas. Samuti tuleb töötul vastu võtta tööpakkumisi kuni 80 km raadiuses elukohast, tingimusel, et ühistranspordiga tööle sõitmine ei võta aega rohkem kui tund ja 40 minutit.
• Osa valdadest (kunta) võib olla sunnitud liituma, et hoida kokku administratiivkulusid ning teha paremaid piirkondlikke plaane. Ka valdade sunniviisiline liitmine muutub põhimõtteliselt võimalikuks.
• Valdade tasemel loobutakse teenuste pakkumise suurendamisest, pigem püütakse pakutavate teenuste arvu vähendada. Ametnikkonda ei suurendata, vaid vähendatakse aja jooksul, seda eelkõige pensionileminejate võrra.

Soome heaolusüsteem

Kõigile soomlastele on tagatud tasuta haridus ja tervishoid. Töötutoetus ja pensionid algavad minimaalselt ligi 700 eurost kuus ning olenevalt tööstaažist, laste olemasolust jms võivad ulatuda tunduvalt kõrgemale.

Soome põhilised sotsiaaltoetused:

• Tööturutoetus (työmarkkinatuki) - 32,46 eurot/tööpäev (698 eurot kuus). Kestus ei ole piiratud, Kui on lapsi, lisandub 5–10 eurot päevas.
• Töötutoetus 32,46 eurot/tööpäev (698 eurot – teatud protsent endisest palgast (olenevalt laste arvust, muudest tuludest jne), maksimaalselt 500 päeva.
• Elamispinnatoetus (asumistuki) - kuni 80% elamispinna kuludest (2012. a oli keskmine 280 eurot kuus).
• Toimetulekutoetus - Viimase abinõuna hädasolijatele. Põhiosa 477,26 eurot. Tuleb kohalikust omavalitsusest eraldi taotleda, määratakse tavaliselt kuupõhiselt. Lisaks on võimalik saada täiendavat (lastehoiuga seotud kulud, erakorralised kulud) toetust.
• Vanaduspension - Rahvapension: üksi elades 630,02 eurot kuus. Kui muud tulud ületavad 1302 eurot kuus, siis seda ei saa. Tööpension: sõltub töötamise ajal teenitud palgast/tuludest. Keskmine pension oli eelmisel aastal 1486 eurot kuus (meestel 1690 ja naistel 1320 eurot). Iga neljas leibkond saab vanaduspensioni, töövõimetuspensioni või osalist pensioni.

Toetusi saab 200 000 – 300 000 majapidamist (Soomes majapidamisi kokku üle 2,5 miljoni). Tänavu augustis sai elamispinnatoetust ligikaudu 187 000 majapidamist, töötutoetusi mullu 270 000 isikut, kellest umbes 39 000 on välismaa kodakondsusega, sealjuures iga kümnes Soomes registreeritud eestlane. Toimetulekutoetust sai 2011. aastal aga ligi 240 000 majapidamist.

Heaolufilosoofia kohaselt on kõigile võrdlemisi soodsad ka lasteaiateenused, sportimine ja koolitused-kursused.

Allikas: Kela, Yle