Märten Ross: Kreekale oleks pidanud vähem laenama

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 10 aastat Eesti Panga asepresident olnud Märten Ross pidi ameti maha panema panga nõukogu eelmise esimehe Jaan Männiku survel.
Enam kui 10 aastat Eesti Panga asepresident olnud Märten Ross pidi ameti maha panema panga nõukogu eelmise esimehe Jaan Männiku survel. Foto: Peeter Langovits

Märten Ross nõustas kaks aastat Soome Panga presidenti euroala kriisiriikide ja intressimäära teemal. Oktoobri algusest on ta tagasi Eestis.

Asute oktoobris rahandusministeeriumisse finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri kohale, mida seni täitis teie vanem vend Tanel. Kuidas on astuda venna kingadesse?

Ma ei mõtle sellele, sest finantspoliitika asekantsleri kingad on olnud hästi täidetud: suured, kingad, suured jäljed. Ma olen vennaga koos ka pikalt Eesti Pangas töötanud.

Kui erinevad on teie vaated?

Oleme üsna sarnased, ühel meelel Euroopa integratsioonis. Küllalt palju tähtsustame globaalseid mõjusid meie arengule. Jättes kõrvale puberteediaegsed heitlused, siis pole me hiljem väga palju vaielnud.

Mis on teie ülesanded rahandusministeeriumis?

Finantssüsteemi regulatsioon: turud ja pangandus. Arvepidamine. Vastutus ministeeriumi välis- ja avalike suhete eest. Minu ülesanne on organiseerida nende valdkondade tugitööd poliitilisele protsessile.

Kas euroala ja ELi rahandusministrite nõupidamiste tegelik töö jääb teie õlgadele?

Ecofini tehniline ettevalmistamine on minu töö. Pean väga tähtsaks tehnilist ettevalmistust, mis eelneb poliitilistele otsustele. Poliitikud vastutavad lõppkokkuvõttes väärtushinnangutest lähtuvate otsuste eest, kuid tihtipeale peituvad väärtushinnangud tehnilistes küsimustes. Väärtushinnangud on sageli valik erinevate tehniliste alternatiivide vahel. Tehniline ettevalmistus ja poliitiline protsess on väga lähedalt seotud.

Avalike suhetega teil ministeeriumis probleeme ilmselt ei ole, sest minister Jürgen Ligi tsiteeritakse väga tihti.

Avalikud suhted ei ole ainult poliitilistest otsustest teavitamine, vaid ka avalikkuse informeerimine tehnilistest valikutest.

Kas teie üks olulisemaid tööülesandeid on pangandusliidu moodustamises kaasa rääkimine?

Analüüs ning seaduste ja ministrile otsuste ettevalmistamine hakkab võtma palju aega.

Missugust pangandusliitu Eesti tahaks?

Meie otsuseid mõjutab panganduse tihe integreerumine. Pangandusliit lahendab praegu küsimusi, mida Eesti arutas neli-viis aastat tagasi.

Nagu näiteks?

Kuidas korraldada pankade järelevalvet üle riigipiiride nii, et see kriitilisel hetkel ei käriseks.

Kas see tähendab seda, et kriitilisel ajal vaatab iga riik vaid oma panka?

Just! See käib nii järelevalve kui ka kriisihalduse kohta, kui on vaja mõnd panka restruktureerida. Praegu kipub diskussioon keskenduma sellele, et mida teha, kui kriis on käes. Pean toonitama, et pangandusliidu ideaalne eesmärk on tagada selline pankade regulatsioon Euroopa Liidus, et vähendada uue kriisi puhkemise tõenäosust.

Üks põhjus, miks panganduskriis tekkis, oli see, et järelevalve vaatas riske oma riigis ega pööranud tähelepanu riigipiiriülestele probleemidele.

Põhimõtteline küsimus, et kui suurt panganduse integratsiooni on mõttekas Euroopas taotleda, on vastuseta. Kas Euroopas on 20 aasta pärast 20 panka? Selles küsimuses pole selget akadeemilist vastust. Pankade integratsioon annab justkui majandusliku võidu, aga samas on selles omad riskid peidus. Kui me pangandusliitu moodustame, siis meil ei ole selge, missugune on ideaalne pangandus. Kas 25 aasta pärast on Euroopa pangandus selline nagu praegu, kus on rahvusvaheliste pankade kõrval palju kohalikke panku, või on hoopis 30–40 domineerivat panka, kel on harukontorid peaaegu kõikides riikides ning väga vähe lokaalseid panku.

Kas Euroopa Liit ei peaks konkurentsi soosima ja hoolitsema selle eest, et kohalikud pangad jääksid tegutsema?

Ma ei oska sellele vastata, sest akadeemiliselt on see pidev vaidlusobjekt. Ma arvan, et tähtis on mitte subsideerida struktuure, mis pole majanduslikult jätkusuutlikud. Panganduse probleem on see, et pangad on majanduse vereringele tähtsad institutsioonid. Siiani on see viinud selleni, et pangad toimetavad subsideeritud keskkonnas. Pangad saavad boonust selle eest, et on nii suured.

Kas boonus tähendab üliodavaid krediidiliine Euroopa Keskpangalt?

Subsideerimine ei käi ainult keskpanga rahasüstide kohta. See on vana lugu, et väike võlg on sinu mure, aga suur võlg teise mure. Panganduse struktuurne probleem on, et osa institutsioone on suutnud kasvatada end nii suureks, et neil on riigi tugi taga. Selle tulemusena saavad suurpangad odavamalt varasid kaasata ja deposiite võtta kui konkurendid. See omakorda on süvendanud majanduse seotust mõne väga suure institutsiooniga. Taas võib minu väitele vastu vaielda, et suurpangad on mitmes riigis tegutsemise tõttu efektiivsemad ja suudavad oma riske paremini hallata.

Üleeuroopaliste pankade omakapitali nõuded on pangandusliidus sama olulised kui ühise järelevalve korraldamine. Kriisihaldusele vastuseid pakkuda on suhteliselt lihtne, aga keerulisem küsimus on, kuidas tagada, et pangandus ise oleks jätkusuutlik ega peidaks endas riske.

Varjatud subsiidiumid genereerivad pankade haavatavust ja selle probleemi lahendamine on palju keerulisem kui ühise järelevalve korraldamine.

Ühesõnaga, et pangandusliit peaks olema palju laiem kui vaid finantsinspektsioonide töö korraldamine?

Loomulikult, see puudutab ka näiteks maksesüsteeme. Väga lihtsustatult öeldes on integreeritud pangandus kasulik selleks, et Rootsi pensionärid annaks meile laenu. Rootslased säästavad pankades raha, mida pangad saavad Balti riikidesse laenata.

Seda võib ka vastupidi vaadata, et Balti riikide investeeringute kõrge tootlikkuse tõttu saavad Rootsi vanurid suuremaid pensione.

Jah, loomulikult. Pangandusintegratsiooni oleme seni mõõtnud piiriülese laenuandmisega. Nii Rootsist Balti riikidesse kui ka Kesk-Euroopast Lõuna-Euroopasse. See on üks osa ja annab mõtte ühisele kapitaliturule. Säästud paigutatakse riiki, kus on parem tootlus. Iseasi on, kas investeeritakse mulli ehk vähetootlikkuse majandusharru.

Integreeritud panganduse põhiefekt ei peaks tulema rahavoogudest, vaid sellest, et infrastruktuur lubab teha lihtsalt piiriülest äri. See ei tähenda vaid arveldussüsteemi, vaid ka seda, et kodupank on nii Eestis kui ka Rootsis ja Saksamaal.

Ühesõnaga, et inimene ei peaks igas riigis näiteks konto avamiseks oma isikut uuesti tõestama.

See on väike osa ühisest pangandusest. Rahapesu vältimine on tõsine teema ja selle nimel võib tõesti oma isikut kasvõi viis korda tõestada, aga põhimõtteliselt on Euroopa Liit ühine turg ja pangakonto avamine võiks käia palju lihtsamalt. Ühisel pangandusel on mõte vaid siis, kui see püsib tervetel alustel. Majandusteadus ei ole andnud vastust, kas riske hajutab paremini väike või suur pank. Väikesel pangal on lihtsam riske kontrollida, aga suurem pank saab vähemalt teoreetiliselt oma riske paremini hajutada.

Kas pangandusliidu moodustamise peamine probleem on, et see peab sobima Saksa pankadele?

Ei. Saksa pangandus on dominantne, aga mitte ainult, sest küsimus on ka Austria ja Ida-Euroopa pankade integratsioon, Hispaania ja Prantsusmaa pankade areng. Pangandus on riikides erinev ning kompromissi leidmine keeruline.

Ühine järelevalve oleks pidanud sellest aastast toimima. Miks on pangandusliidu loomine nii kaua aega võtnud?

Te olete kärsitu. Ühise järelevalve loomine oli jutuks juba kümme aastat tagasi. Probleem oli ammu teada, aga kui asi hakkas eelmisel aastal liikuma, siis on käinud kõik väga ruttu. Näpukaid on tehtud, aga protsess on liikunud edasi väga kiiresti.

Kas ühine järelevalve võiks tööle hakata järgmise aasta lõpus?

Läbirääkimised käivad, kokkulepe peab tulema.

Milline on Kreeka majanduse tervis?

Kreeka majandus on väga palju kohandunud, vastates rohkem oma potentsiaalile. Nii eelarve kui ka jooksevkonto on jõudnud faasi, kus jooksvad tulud-kulud on tasakaalus. See ei ole küll piisav võla teenindamiseks, aga Kreeka majandus on jõudnud sinna, kuhu pidi jõudma. Tulud ja hinnatase on paremini kooskõlas konkurentsivõimega. Toimunud on päris palju, rohkem kui arvatakse. Iseasi on, kas see kreeklasi lohutab, sest majanduse struktuuri kohanemine on poolel teel. Uute investeeringute tulek sõltub majanduskeskkonnast, mitte ainult hindadest, vaid ka sellest, kas pangad ja riigiaparaat on usaldusväärsed.

Kas Kreeka päästmine oli õige otsus?

Ma ei taha mustvalgena vastata.

Kas abilaenude andmine oli õige otsus?

Praeguse teadmisega võib öelda, et abilaenud võinuksid olla väiksemad. Oleks pidanud aru saama, et Kreeka majanduse kasvupotentsiaal oli palju madalam. Kreeka erines Iirimaast ja Portugalist. See ei käi ainult Kreeka vaid ka üldise arusaama kohta, mis Euroopas oli aastail 2009–2010. Toona ei saadud aru, kui palju on võlgade abil majandusi üle võlli aetud.

Ma ei usu, et keegi teadlikult bluffis. Oli mingi arvamus Kreeka majanduse kohta, selle võrra võeti laenu ja see suurendas veelgi ootusi. Kui oleks aru saadud, et Kreeka majanduse võimekus on palju väiksem, oleks pidanud ka kreeklaste palga ja muude kärbete otsused olema palju kiiremad ja suuremad. Kokkuvõttes oleks üleminekuperioodil pidanud Kreekat siis toetama laenudega vähem.

Kreeka majandust hinnati üle, nii nagu mitut teist majandust hinnati üle. Kui väita, et Kreeka abipakett oleks tulnud teistsugune teha, siis ma ei arva, et otsustajad olid rumalad.

Kas Kreeka vajab veel kolmandat abipaketti?

Kreeka teise abipaketi dokumentides on kirjas, et tuleb täpsustada, mida teha edaspidi.

Aga poliitikutele on see väga valus teema, kui peab tunnistama, et Kreekale tuleb veel üks abipakett kokku panna.

Kreeka abipaketi kommunikatsioon on keeruline. Abipakett on hinnang riigi majanduse tulevikule, inimeste palgatasemele. Kui raha ei ole, tuleb seda kusagilt võtta, ning see mõjutab palku ja avalikke teenuseid.

Kas Läti üleminek eurole tähendab Eestile veel midagi peale selle, et Riia kesklinnas saab mugavalt maksta?

Euro süvendab nii mõnusat läbikäimist kui ka muud majandustegevust Eesti ja Läti vahel. Suurt muutust ei tule, aga see annab panuse efektiivse majandusruumi toimimiseks ja heaolu tõstmiseks. Efektiivsem majandusruum võib sisaldada ka elemente, mis kõigile ei meeldi.

Majandusanalüütik Maris Lauri kirjutas hiljaaegu, et Eesti majandusel on ees klaaslagi, et oleme sattunud keskmise sissetuleku lõksu. Kuidas seda ületada?

Kolmandast veerandist tippu jõudmine ongi väga keeruline. Kogu maailm muutub pidevalt veidi efektiivsemaks, kui me ise muutume aina paremaks, aga see ei tähenda, et me suhtelises mõttes jõuame tipule lähemale. Saan aru, et on keskmine sissetulek, aga ma ei saa aru, kus on lõks. Enamus ongi maailmas keskmise sissetulekuga.

Eesti eesmärk võiks ju olla jõuda Euroopa keskmisele järele ...

Jah, see oleks loogiline, kuigi iseküsimus on, et kui palju selles on meie järelejõudmist ja teiste tagasikukkumist. Praegu oleme Euroopa keskmisele palju lähemale jõudnud, sest Euroopa keskmine on meile lähemale tulnud. Me tahame saada rikkamaks kui teised. Näiteks Soome puhul ei tunneks me end väga õnnelikuna, olles Euroopa Liidu keskmised, kui Soome läheks kogu aeg sama tempoga eest ära.

Aga Soome ongi läinud viimastel aastatel sama tempoga eest ära!

Meie majandustsükkel on erinev. Ekspordi olukord on sarnane, aga sisenõudlus erinev. See aeg, kui meie kohandusime, olid Soome ühiskonnas väga kõrged palgalepped. Soome majandus peab praegu sellega kohanema, et saada tagasi konkurentsivõime võrreldes Saksamaaga. Ka 2007 oli Eesti ja Soome palgavahe väga suur. Sel ajal kui meie kärpisime, tõusid Soomes palgad. Palkade vahe kasvas 2009–2010 päris järsult.

Mis seisus on Soome majandus?

Elektroonikatööstuses on murranguaeg, metsatööstuses on see juba toimunud. Suure osa Soome majandusest peaks ümber suunama, kuna Soome liikus 2007–2009 sisemajanduse kulutasemega teises suunas kui konkurendid Kesk-Euroopas. See mõjutas tarbimist ja ehitamist ning ühel hetkel peab Soome kohanema. Igal juhul tähendab see lähiajal väga tagasihoidlikku palgatõusu.

Soome tööturu mõju on meie jaoks ebaproportsionaalselt suur. Eesti valitsuse otsuseid mõjutavad põhjanaabrid. Kuigi me tahaks järgida oma eesmärke, siis meie ootused kujunevad Soome järgi. Näiteks põhimõtteliselt on erinev valik, kas lastetoetused on tulumaksuvabastusena või sularahamaksetena. Esimene variant toetab inimeste tööleminekut, aga ka teisel süsteemil on oma eelised. Kui väga paljudel inimestel on kogemusi teise süsteemiga, siis mõjutab see meie valikuid. Näiteks Eesti ja Soome madalapalgaliste palgavahe on suhteliselt suur, aga kõrgepalgaliste vahe võrdlemisi väike. See näitab, et Eestis on nii alamakstud kui ka ülemakstud valdkondi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles