Saksa valimised on läbi ning euroala peab taas kriisiga võitlemise lainele häälestuma. Pakiliste probleemide nimekirja tipust vaatab vastu Portugal.
Portugali laenukulud ohtlikult tõusuteel
24. september 2013, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erinevalt teistest «paketiriikidest» ei ole Portugal mõnevõrra helgemaks muutunud meeleoludest karvavõrdki kasu lõiganud – hoolimata SKT 1,1-protsendilisest kasvust teises kvartalis on sealsete riigivõlakirjade tootlused lennanud maikuise 5,23 protsendi juurest julgelt üle 7 protsendi piiri.
Läinud nädalal hoiatas Standard & Poors Lissaboni reitingulangetuse eest, kirjutab Wall Street Journal. Suve künnisel õnnestus Portugalil juba 5- ja 10-aastaseid võlakirju emiteerida. Nüüd on võlaturgude uksed nende ees taas suletud.
Ränga hoobi andis Portugali usaldusväärsusele juunikuine terav eelarvetüli, mis tõi kaasa hinnatud rahandusministri Vitor Gaspari tagasiastumise. Kuigi koalitsioon jäi üle noatera kokku, pole investorid šokist tänaseni toibunud.
Konflikt leidis aset ülimalt ebasobival ajal: Portugali 3-aastane päästeprogramm on lähenemas lõpule ning tuleval aastal saabub riigivõlakirjade lunastamise tähtaeg summas 14 miljardit eurot.
Eelseisvate nädalate jooksul tuleb euroalal leida ravim Portugali rahanduse stabiliseerimiseks – vastasel korral võivad kriisileegid taas lõkkele lahvatada.
Palju sõltub sellest, kas kreeditoride troika (Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond) soostub leevendama 2014. aastaks seatud eelarvepuudujäägi eesmärki – mis oli juunikuise poliitkriisi põhjuseks.
Sellise sammu astumisel tuleks aga küsida: kuidas reageeriksid turud kasinusest taganemisele? Ning: millise signaali saadaks eesmärkide õgvendamine teistele euroala liikmetele nagu näiteks Hispaaniale ja Itaaliale?
Kõige pakilisem mure, millega investorid, troika ja turud silmitsi seisavad, on aga Portugali võlakoorem, mis kerkib tänavu 124 protsendi peale sisemajanduse kogutoodangust.