Hundid tekitavad kõige rohkem kahju
5. jaanuar 2010, 11:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tekitatud kahju hüvitamise taotlusi, 29 000 krooni ulatuses taotletakse karu ja 20 000 krooni ulatuses ilvese tekitatud kahju hüvitamist.
Keskkonnaameti teatel laekus mullu sügisel märkimisväärselt palju taotlusi hundi tekitatud kahjude hüvitamiseks, kõige rohkem Jõgeva maakonnast. Näiteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe nädala jooksul 93 lammast.
Looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul väljendab kahjutaotluste geograafiline jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. «Hunt murrab seal, kus lihtsam, eriti poegade õpetamise ajal. Samas jagab inimene loomadega sama eluruumi, mille head seisundit tippkiskjate esinemise sagedus vaid kinnitab,» selgitas ta.
Talvi lisas, et kui inimene saab oma tegevust ja võetud vastutust mõistuse abil korraldada, siis metsloomal on aastatuhandete vältel väljakujunenud instinktid. Kiskjakahjude suurenemine peegeldab osaliselt ka inimese taandumist maapiirkondadest: traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapäevane inimtegevus maal hääbub, samas üha suuremapealiseks kasvavad lambakarjad jäävad.
Seetõttu peab oluliselt paranema ka omanike endi vastutus ja kasutusele võetud ennetusabinõud (karjamaade vahetus, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, võrgud uude kohta jms). Omaniku rakendatud ennetusabinõud on kahjutaotluste hüvitamise komisjonis suure tähelepanu all. Keskkonnaamet püüab kiskjate tekitatud kahjud menetleda ja välja maksta jaanuari jooksul.
Kui palju kõnealustest kahjudest põllumeestele välja makstakse, sõltub kehtestatud piirmääradest ja varasematel aastatel saadud vähese tähtsusega abist.
2008. aastal tekitatud loomakahjude puhul rahuldati 72 hüvitamistaotlust ning kahju hüvitati kokku 1,8 miljoni krooni eest. Ligi poole sellest summast moodustas rändlindude poolt tekitatud kahjude kompenseerimine ning ülejäänu kiskjate, hüljeste ning kotkaste kahjustuste hüvitamine ning nende ennetamine.
Liigid, kelle kahjustusi ja kahju ennetamist hüvitatakse, on vastavalt Euroopa Liidu loodusdirektiivile ja linnudirektiivile erilise looduskaitselise tähtsusega.