Hämar mäng pensioni­rahaga läks kalliks maksma

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Riigi kaks suuremat panka SEB ja Swedbank olid sunnitud lõppeval aastal tõestama sadade miljonite kroonide hinnaga, et nad on ikkagi usaldusväärsed pensioniraha kogujad.


«Tule, taevas, appi!» hüüatas Eno Raua lasteraamatu «Naksitrallid» tegelane Muhv juba enam kui 25 aastat tagasi. Lõppeval aastal oli mitu korda põhjust Muhvi tsiteerida.



Peaminister Andrus Ansip üllatas märtsikuu viimasel päeval teatega, et valitsus kavatseb külmutada sissemaksed pensionifondidesse. Pankurid ei püüdnudki oma viha ja pettumust varjata. «Seda uudist saab positiivselt võtta vaid juhul, kui see päästab millestki koledast – krooni devalvee­rimisest,» ütles SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst.



Teine ja kolmas kord oli põhjust Muhvi kombel hüüatada siis, kui nii Swedbank kui ka SEB olid sunnitud oma taskust kinni maksma rämpsvõlakirjade kahjud. Esimene neist kulutas ligi 145 miljonit krooni fondi PDF investoreile kahju hüvitades ja teine 177 miljonit krooni Toomas Rüütmanni firma võlakirju ostnud investoritele.



Peamiselt kulus see raha aga pankurite enda usaldusväärsuse taastamiseks. Suur tükk mõlemast rahasüstist toitis teise samba pensionifonde.



Mõlemal juhul kahtlustas finantsinspektsioon, et pankurid eelistasid enda ärihuve investorite omadele. Avalikkuse ette pole finantsjärelevalve oma tõendeid aga toonud, mistõttu tuleb leppida teadmisega, et lõpp hea, kõik hea!



Kolmas suur investeerimisskandaal oli seotud Gild Bankersi vahendatud Aserbaidžaani rämpsvõlakirjadega. Mõned kommentaatorid viitavad, et Gildi pankureid võib võrrelda kurikuulsa Bernie Madoffiga. Aga see peab paika parimal juhul ainult ülekantud tähenduses.



Madoff liigutas miljardeid dollareid, Gildi Bakuu võlakirju oli vaevalt paarisaja miljoni eest. Politseiuurimine igatahes jätkub ja uuel aastal saab loodetavasti selgust, kas Gild oli milleski süüdi või mitte.



Igal juhul on kõnekas fakt, et finantsjärelevalve survel oli Gild sunnitud loobuma fondide haldamisest ja need loovutama uuele omanikule – rahvusvahelise haardega pankurile Tõnu Pekile. Pensioniraha Gildi käes õnneks ei olnud.



Kui Ansip sissemaksed pensionifondidesse külmutas, siis sotsid saavutasid kompromisslahendusena, et vabatahtlikult saavad inimesed makseid jätkata.


Aasta lõpuks oli selge, et üle 200 000 inimese kannab tuleval aastal vabatahtlikult kaks protsenti palgast pensioni­fondi. Ülejäänud ligi 400 000 noort pensionäri ei usalda pensionifonde või pidas makseid endale üle jõu käivaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles