Eesti vaidlustab ettevõtjate finantsaruannete direktiivi Euroopa kohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariigi valitsus otsustas tänasel istungil vaidlustada rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa kohtus teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruandeid, konsolideeritud finantsaruandeid ja nendega seotud aruandeid käsitleva direktiivi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Direktiivi kohaselt ei tohi liikmesriigid nõuda, et väikesed ettevõtjad avaldaksid rohkem teavet, kui antud direktiiviga on nõutud või lubatud. Direktiivi algne eesmärk oli vähendada ettevõtjate halduskoormust ja suurendada finantsaruandluse võrreldavust, samas hoides finantsaruandluse kvaliteeti kõrgel tasemel.
Eesti hinnangul halduskoormus ei vähene, võrreldavust majandusaasta aruandest saadava teabe sisu osas ei saavutata ning ettevõtete tegevus muutub läbipaistmatumaks, kuna avalikku teavet on vähe ning selle kvaliteeti on seejuures keeruline hinnata.
Eesti hääletas sellele direktiivile vastu ja esitas ka deklaratsiooni, kus selgitati põhjuseid, miks direktiivis toodud lahendused ei ole sobilikud.
Rahanduministeerium on seisukohal, et direktiiv mõjutab negatiivselt meie majanduskeskkonda. Vähenev läbipaistvus avaldab mõju finantseeringute kaasamisele, laenuportfelli kvaliteedile ning seeläbi krediidikulukusele. Tulemuseks on probleemid kapitali kaasamisel, nii kättesaadavuse kui kapitali hinna aspektist.