Millele loodavad Eesti inimesed pensionipõlve kindlustamisel?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/02/608142t1ha0f3.jpg)
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 84 protsenti vanaduspensionil mitteolevatest inimestest on astunud mingeid samme oma pensionipõlve rahaliseks kindlustamiseks, ülejäänud ei ole selleks aga midagi teinud.
Enim loodavad inimesed kohustuslikule kogumispensionile ehk II sambale (65 protsendil on sõlmitud leping), 43 protsenti elanikest loodab pensionieas jätkata töötamist, 36 protsenti loodab soetatud kinnisvarale, 35 protsenti abikaasa ning 29 protsenti laste toele.
«Võib arvata, et tulevikus on inimesed tõesti kauem tööturul kui täna, kuid töövõime säilimine sõltub paljuski tervisest. Lähedaste abile lootmine eeldab aga seda, et lapsed on piisavalt heal järjel, et oma pensioniealisi vanemaid toetada,» kommenteeris Maripuu. «Varasemad Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringute tulemused viitavad sellele, et erinevalt laialt levinud arvamusest saavad noored praegu vanematelt sagedamini rahalist abi kui vastupidi.»
Seoses elanikkonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemisega järgnevatel aastakümnetel on pensionipõlve rahaline kindlustamine tulevikus Maripuu sõnul üha enam inimeste endi kohustus. «Inimeste isiklikust vastutusest pensioniks säästmisel ja vanaduspõlves toime tulemisel peaks rohkem rääkima. Siis on elanikkonnal vähem valesid ja ebarealistlikke ootusi selle osas, kui suure osa tagab neile pensionipõlves äraelamisel riik ning kui suur saab siis olema nende igakuine sissetulek,» rõhutas Maripuu.
Samuti toonitas Maripuu uuringu tulemuste valguses seda, et igal inimesel peaks olema nägemus ja tegevusplaan, kuidas pensionile jäädes majanduslikult toime tulla. «Olgu selleks siis kogumishoius, investeeringud väärtpaberitesse või kinnisvarasse. Võimalusi on mitmeid ja eelkõige tasub mõelda kombineeritud lahendustele – see aitab hajutada ka rahandussüsteemi võimalikust ebakindlustest tingitud riske,» lisas ta.
Uuringu «Elanike pensioniteemaline küsitlus» viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Telefoniküsitlus viidi läbi juunis 2013. Kokku osales küsitluses 563 inimest vanuses 16 aastat ja vanemad, kes ei olnud veel vanaduspensionil.