Eelmisel kolmapäeval avaldas Eurostat pressiteate Euroopa Liidu 27 liikmesriigi sesoonselt korrigeeritud sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta, mille Eesti kohta esitatud andmed põhjustasid palju segadust ja spekulatsioone.
Statistikaamet: Eurostat kajastab sesoonselt korrigeeritud SKPd
14. juuli 2008, 16:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet teatab, et tegemist pole Eurostati SKP eriuuringuga vaid sesoonselt korrigeeritud andmetega, mille liikmesriikide statistikaametid oma riigi kohta esitavad. Eesti kohta esitab Eurostatile andmeid Eesti statistikaamet ja ka sesoonselt korrigeeritud SKP kasvu puhul on tegemist meie statistikaameti arvutustega.
SKP-d korrigeeritakse nii sesoonselt kui ka tööpäevade arvu järgi. Nii korrigeeritud kui ka korrigeerimata väärtuste aegrea põhjal arvutatakse kasvud. Eesti sesoonselt korrigeerimata SKP kasv oli 2008. aasta I kvartalis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 0,1 protsenti ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete põhjal 1,4 protsenti. Millest selline erinevus?
Aegridade sesoonne korrigeerimine on protsess, mille eesmärk on hooajaliste tegurite mõju kindlakstegemine ja ellimineerimine, et saada selgem pilt majandusprotsessidest. Selleks kasutatakse vastavat mudelit. Tööpäevade arvuga korrigeerimisel on eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus.
Eesti korrigeeritud aegrea põhjal leitud SKP kasv erineb korrigeerimata aegrea põhjal leitud SKP kasvust peamiselt korrigeerimiseks kasutatava mudeli eripärast ehk nn time consistency tingimusest, kus sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud aegrea kvartalite summa kroonides peab andma aasta absoluutväärtuse kroonides.
Millal siis kasutada sesoonselt korrigeeritud SKP kasvu ja millal korrigeerimata? Sesoonne korrigeerimine on eriti oluline kahe üksteisele vahetult järgneva kvartali majanduskasvu jälgimisel, sest näiteks IV ja I kvartali võrdlemisel on sesoonsus tugev. Kvartali aastakasvude (kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga) võrdlemisel kasutab enamik ELi riike sesoonselt korrigeerimata SKP kasvu. Ka Eesti puhul soovitab statistikaamet kvartali aastakasvu puhul kasutada sesoonselt korrigeerimata näitajat, mis annab I kvartalis SKP kasvuks 0,1 protsenti.
Tänavu septembris avaldab statistikaamet täpsemate andmete laekumise ja uuele metoodikale ülemineku (aheldamine) tõttu korrigeeritud aegrea, mille käigus korrigeeritakse ka I kvartalit.
Eurostati pressiteates Eesti kohta avaldatud sesoonselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud aegrea kasvud on avaldatud statistikaameti veebilehel statistika andmebaasis.