Eestisse plaanitud veeldatud maagaasi terminal seisab probleemide ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestisse kavandatud veeldatud maagaasi terminal, mis võimaldaks murda Gazpromi monopoli ja saada senisest odavamat gaasi, seisab mitme probleemi ees.
Mitu ärimeeste gruppi valmistab praegu ette veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajamist Eesti põhjarannikule. Ent plaanil seisab ees hulk takistusi.
Esiteks pole Eesti ainus Balti riik, kes seda terminali endale tahab. Kuna iga Balti riik on eraldi võttes liiga väike gaasitarbija omaenda terminali jaoks, tuleb tõenäoliselt ehitada ühine terminal. Selles osas on aga viimasel ajal suurimat aktiivsust üles näidanud leedulased.
USA firma Science Applications International Corp tegi kahe nädala eest teatavaks oma uuringu tulemused, millised paigad Leedu rannikul sobivad LNG terminali rajamiseks. Kaks võimalikku asukohta on Klaipedas ja teised kaks Butinges.
Leedu energeetikaministeerium kavatseb juba jaanuaris koha välja valida, et seejärel terminali rajamise osas teiste Balti riikidega läbi rääkima hakata.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ala asekantsler Einari Kisel oli Leedusse LNG terminali rajamise osas aga üsna skeptiline. «Leedus tegeleb terminali rajamisega vaid riik, ettevõtjate investeerimishuvi väga pole,» lausus Kisel. Eestis tegelevad asjaga aga ettevõtjad, seda seetõttu, et Eesti asukoht on terminali jaoks parem, sest asub Läti-Leedu ja Soome vahel.
LNG terminali rajamine on majanduslikult mõttekas, lausus Kisel, sest maailmaturult saaks praegu maagaasi laevadega odavamalt kohale tuua kui Gazprom seda meile praegu müüb. Terminali äratasumiseks on tõenäoliselt aga tarvis ka Soome turu lisandumist.
Soome ja Eesti gaasivõrkude ühendamisest räägiti juba 2005. aastal, mil tekkis plaan rajada Soome lahe alla Eestit ja Soomet ühendav gaasitoru. LNG terminal vabastaks kõik neli riiki sõltuvusest Venemaa gaasist.
Euroopa Liidu tasemel on vastu võetud põhimõtteline otsus ühendada nn energiasaared ehk Balti riigid ja Soome Euroopa ühisturuga. Elektrivõrgu ühendamise osas edenevad tööd hästi, ent gaasiga on rohkem probleeme.
Suurimaks probleemiks on Gazprom ehk firma, kelle monopoli lõhkumiseks üldse LNG terminali rajada tahetakse.
Eestis müüb gaasi Eesti Gaas ja Soomes Gasum ning neile kuuluvad ka gaasivõrku omavad firmad. Nende firmade suuromanikuks on omakorda Gazprom. Mõistagi ei tasu oodata, et Gazpromile kuuluvad firmad oleksid väga huvitatud Gazpromi monopoli lõhkumisest.
Eestis saaks sellest probleemist veel üle, sest meil on tugev poliitiline tahe gaasitoru Soome ehitamiseks, ent Soomes on olukord natuke segasem, sest lisaks odavamale gaasile tahavad soomlased ka venelastega sõbrad olla. Seetõttu on Soomes gaasitoruga tegelemine jäetud Gasumi hooleks, kes muudkui uurib selle rajamise mõttekust, ent pole mingile tulemusele jõudnud ja pole teada, kas kunagi jõuabki.
Politoloog Iivi Masso lausus, et Soome avalikus arvamuses pole energiajulgeolek mingi oluline teema, mistõttu pole tõenäoline, et Soome poliitikud Gasumit survestama võiksid hakata, kui too gaasitoru ehitamisest huvitatud pole.
Kisel tunnistas, et olukord on keeruline, ent samas oli ta optimistlik ja arvas, et viie aasta pärast on nii gaasitoru Soome suunas kui ka LNG terminal kui mitte valmis, siis vähemalt ehitamisel.
Kolmanda projektina on kavas ühendada Leedu gaasivõrk Poola võrguga, ent Kiseli sõnul on sellega veel enam probleeme kui Baltikumi ja Soome ühendamisega, kuna selle majanduslik tasuvus on kaheldav ja lisaks jääb tee peale ohtralt looduskaitse all olevaid maid.
Veeldatud maagaas
Veeldatud maagaas on vedelal kujul hoiustatav või transporditav maagaas. Gaasi vedelasse olekusse suunamiseks külmutatakse seda umbes –162 kraadini ning sellest eemaldatakse ka mõned koostisosad, nagu tolm, happelised gaasid ja vesinik.
Maagaasi veeldamise eesmärgiks on selle transpordi võimaldamine seal, kuhu torujuhtmete rajamine pole mõistlik. Gaas veeldatakse transpordi ajaks. Kui veeldatud maagaas on laevaga sihtkohta viidud, lastakse see gaasitorudesse uuesti gaasina.
LNG terminalide ja laevade ehitamine on kallis, mistõttu on selle sektori areng olnud aeglane. LNG võtab alla kümnendiku maailma gaasiturust. Ent praegu on energiapuudujääk ja nõudlus loodust vähem kahjustava maagaasi järele kaasa toonud LNG sektori suure kasvu.
Maailma suurimad LNG importijad on Jaapan, Lõuna-Korea ja Hispaania. Suurimad eksportijad on Katar, Malaisia ja Indoneesia. (PM)