Innovatsiooniaastast osasaajad: kriis aitas õnnestumisele kaasa
19. detsember 2009, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppevat innovatsiooniaastat võib nii presidendi, innovatsiooniaasta läbiviijate kui ka ettevõtjate hinnangul pidada õnnestunuks, kusjuures kaasa aitas sellele masu.
Kui innovatsiooniaasta initsiatiivgrupp pooleteise aasta eest esimest korda kohtus, kerkis üles küsimus, mis võiks inimesi piisavalt motiveerida, et nad innovatsiooniaasta tegemistes aktiivselt kaasa lööksid.
«Viskasime nalja: väike kriis kuluks ära, et inimesed hakkaks teistmoodi mõtlema. Õnneks või kahjuks see kriis ka tuli,» meenutas Microsoft Eesti juht Rain Laane innovatsiooniaasta lõpukonverentsil.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juht Ülari Alamets tõdes, et tänavusest innovatsiooniaastast kujunes majanduskriisi kaasabil hea aeg. Seda vähemasti ettevõtluse seisukohast, kuna inimeste aktiivsus ettevõtluse valdkonnas tegi läbi märgatava kasvu ning huvi ettevõtlustoetuste ja -programmide vastu kasvas samuti.
«Hea aeg sai innovatsiooniaasta elluviimiseks ära kasutatud,» märkis Alamets. «Head kriisi ei saa raisku lasta.»
Ettevõtted aktiivsed
EASi jaoks on 2009. aasta tegus aeg, mil investeeringuid on suunatud ettevõtlus- ja arendusprojektidesse koguni 4,5 miljardit krooni.
Samuti tekkis sel aastal võimalus kaasata välismaiseid arendustöötajaid, valmis Eesti uus turunduskontseptsioon, pandi alus koolitus- ja innovatsiooniosakule ning kasvas nõudlus tootearenduse edendamise järele, mis ilmestab ettevõtete soovi välisturgudele laieneda.
ASi Liviko juht Janek Kalvi tõdes, et sel aastal õnnestus ettevõttel esimest korda saada Euroopa rahast EASi eksporditurunduse toetust 2,5 miljoni krooni ulatuses.
«See on esimene kord, kui Liviko sai Euroopa fondidest toetust. Alkoholitootjad on selliste toetuste suhtes olnud natuke diskrimineeritud. Seega on innovatsiooniaasta meile olnud selles mõttes läbimurdeline,» märkis Kalvi. «Ei oskagi öelda, kas majanduskriis pani ministeeriume ja EASi veidi paindlikumalt mõtlema, aga meie oleme selle eest ülimalt tänulikud,» lisas ta.
Alamets avaldas heameelt ka selle üle, et ettevõtjate huvi on kasvanud mitmes teiseski valdkonnas. Näiteks on tänavu EASi toetuste vastu tunduvalt aktiivsemalt huvi üles näidanud alustavad ettevõtted. Aasta teises pooles on populaarne olnud ka tehnoloogiainvesteeringute programm, kus sai ka kõik perioodiks ette nähtud raha investeeritud.
EASi juhi hinnangul kandub praegune huvi ja aktiivsus järgmisse aastasse.
Programme seinast seina
Ka majandusminister Juhan Parts leidis, et innovatsiooniaasta tegemised on õnnestunud. «Meil on turule pakutud lai menüü ettevõtluse ja innovatsiooni arendamiseks mõeldud võimalusi. Meil pole kunagi nii palju programme olnud,» ütles ta.
Samas tõdes minister, et ettevõtlikkus on eestlastel mitmete teiste riikide keskmise tasemega võrreldes väiksem. Üleöö seda seisu siiski ei paranda, kuid pikemat perspektiivi silmas pidades on ka siin esimesed sammud õppeprogrammide poole pealt tehtud.
«Oleme jõudnud ülikoolidega niikaugele, et fikseerisime õppe kontseptsionaalse arengu. Panime paika, mida meie akadeemiad võiksid teha,» märkis Parts. «Ma loodan tõesti, et selle positiivse hoiakuga, mida ülikoolide juhtkonnad näitasid, jõuavad tegevused ka reaalsusesse.»
President Ilves: innovatsioon pole kinni rahas
Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves tõstis innovatsiooniaasta lõpukonverentsil esile inimeste ja ettevõtete panust lõppevasse innovatsiooniaastasse.
Riigipea sõnul on tänavu innovatsioonist kuulda ja näha rohkem kui kunagi vähem. Tuhat liitunud firmat innovatsiooniportaalis
IN.ee, ligi 5000 avaldatud artiklit ja ligi miljon IN.ee külastust näitab presidendi sõnul inimeste soovi olla uuendusmeelne.
«Innovatsioon pole kinni rahas ja selle puudumises,» rõhutas Ilves, lisades, et innovatsiooni aluseks on nutikad inimesed ja nutikad ideed. (e24.ee)