Kreeka süüdistas oma krediidireitingut langetanud Standard & Poor'si selles, et nood ei suuda valitsuse uusi samme eelarvepuudujäägi kärpimiseks õieti hinnata.
Kreeka solvus reitingulangetuse pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
S&P langetas Kreeka krediidireitingu pügala võrra BBB+ peale ja väitis, et kreeklaste poolt esmaspäeval välja kuulutatud uued meetmed ei ole ilmselt piisavad, et riigivõla taset pikemas perspektiivis langetada.
Rahandusminister George Papaconstantinou ütles, et reitingut langetades ei võtnud Standard & Poors kahjuks arvesse pingutusi, mida nad rööbastelt maha jooksnud riigirahanduse päästmiseks teinud on - viidates eelmise valitsuse liigsetele kulutustele ning maksurahade katastroofilisele alalaekumisele.
«Nad ei väärtusta meie pingutusi ega oska toimuvat õigesti hinnata,» ütles ta.
Reitingulangetus, millele eelnes sarnane liigutus ka Fitchi poolt, raputas Kreeka võlakirjaturge. Kreeka 10-aastaste riigivõlakirjade tootlus kasvas Saksa omadega võrreldes 250 baaspunktilt 267ni. Aktsiahinnad Ateena börsil kukkusid eile 1,2 protsendi võrra.
S&P hoiatas, et kui valitsusel ei õnnestu leida piisavat poliitilist toetust, et rakendada usaldusväärne keskmise tähtajaga riigieelarve tasakaalustamise programm, võib reiting langeda veelgi.
Esmaspäeval väljakäidud meetmed, kuidas kärpida eelarvepuudujääki tuleval aastal 12,7 protsendi pealt SKTst 8,7 protsendini, ei olnud analüütikute veenmiseks piisavalt üksikasjalikud - vaatamata sellele, et peaminister George Papandreou tõotas teha kõik, mis iganes vajalik, et puudujääki vähendada.
«Reitingulangus avaldab neile suuremat survet, et nad riigirahandust tõsiselt tervendama hakkaksid ning tuleval aastal lisaeelarve vastu võtaksid,» ütles Capital Economicsi analüütik Jonathan Loynes.
Eile toimus parlamendihoone juures ka esimene suurem protestimiiting, kuhu kogunesid sotsialistliku valitsuse meetmete vastu streikima hakanud erasektori töötajad. Rahvarahutusi võib ilmselt tulla rohkesti, kuna Kreeka riigisektor on väga ulatuslik ning seal läbiviidavad kulutuskärped mõjutavad omakorda kogu majandust.
Kuigi majanduslangus ei olnud Kreekas nii sügav, kui Lääne-Euroopas, kestab ta igal juhul kauem, kuna majandus tõmbub prognooside kohaselt tuleval aastal 0,3 protsendi võrra koomale - lisaks tänavusele 1,3-protsendilisele kukkumisele.
Euroopas ringreisil viibiv ja investoreid rahustada üritav rahandusminister Papaconstantinou ütles Reutersile, et Kreeka võiks kiiresti tegutsedes teenida tuleval aastal erastamistega 2,5 miljardit eurot.
Novembris olid sotsialistid küll välistanud riigiosaluste müügi pankades ja kommunaalettevõtetes, väites, et nemad ei ole nõus riigiettevõtteid sularaha saamiseks erastama.
Eile marssisid parlamendihoone suunas tuhanded erasektori töötajad, kes skandeerisid: «Ei mingi lepet tööandjatega!» Politsei pidi Ateena ärikvartali enam kui kolmeks tunniks osaliselt blokeerima, kuna peatänavaid mööda marssisid lippude ja loosungitega varustatud inimkolonnid.
24-tunnise streigi korraldas kommunistlik ametiühing PAME, kes on tõotanud madalapalgalised ja töötud inimesed kokkuhoiupaketi vastu üles kihutada.
«Kui sotsid kaks kuud tagasi võimule tulid, lubasid nad meid majanduslangusest läbi aidata. Aga nüüd käivitavad nad sellise programmi, mis olukorra veelgi hullemaks teeb,» ütles Kreeka keskosast pärit keevitaja nimega Anthimos.
Omaette olid parlamendihoone eest veidi varem protestinud ka mustade plagude ja plakatitega ajakirjanikud ja tehnikud, kes samuti streikisid.
Ööpäevase streigi tulemusel jäid ära uudistesaated, eetris ei olnud ka riiklikud telekanalid.
Streigiga toetati riigimeedias töötavaid ajakirjanikke, kellel on lühiajalised töölepingud ning kellest paljud tuleval aastal kulukärbete raames oma ametist ilmselt ilma jäävad.
«Jaanuar on kahe nädala pärast käes ning me ei tea ikka veel, kas me jääme tööle või ei,» ütles ajakirjanik, kelle nimi on Sofia. «Valitsus ei ole veel mingeid meetmeid rakendanud.»
The Financial Times Limited 2009.