Eesti IT-tiigrid panid ülikoolidega seljad kokku
17. detsember 2009, 10:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartus äsja suurema kärata moodustunud tähekombinatsiooni STACC taga peituvad Eesti tuntud IT-firmad, kahe ülikooli helged pead ning 119 miljoni krooni suurune riigi rahasüst.
Regio, Skype ja Webmedia on vaid mõned tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskuse STACC taga peituvad nimed. Siit otsivad Eesti IT-firmad vastuseid küsimustele, millele vastamiseks neil endal puudub jõud, aeg või raha.
Kogu seda seltskonda juhib Harvardi kraadiga Indrek Vainu. «Oleme küll alles maratonijooksu esimesel kilomeetril, aga algustempo on hea,» räägib ta firmast, millele riik nii suuri lootusi paneb.
Üleeile tõmbas Vainu selga hõbedase ülikonna, sest majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts käis vaatamas Tartu arenduskeskusi (TAKid) ja väisas teiste seas ka STACCi. Parts tahtis teada, mida neli Tartu ja neli Tallinna TAKi riigilt saadud 1,2 miljardi krooniga peale hakkavad.
Lisaks Tartu Ülikoolile osaleb STACCis Tallinna Tehnikaülikool ja kümme IT-vallas tegutsevat firmat, lisaks veel AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja Swedbank.
STACCi strateegilisi valdkondi juhtiva Tartu Ülikooli bioinformaatika professori Jaak Vilo sõnul tegutseb ettevõte laias laastus kahes valdkonnas – esiteks kõigega, mis puudutab andmete analüüsimise ehk andmekaeve teemat ja teiseks seda, kuidas toota paremini ja kiiremini tarkvara, mis on ju siiani käsitöö.
Näiteks Skype’il on üle poole miljardi kasutaja. «Mõtleme sellele, kuidas on need kasutajad omavahel seotud,» selgitas Vilo. «Tahame teada, mismoodi spämmijad moodustavad oma alavõrgustikke ja mismoodi käivad näiteks krediitkaardipettused,» rääkis Vilo. «Püüame analüüsida Skype’i omadusi ja leida paremaid kasutajaliideseid.»
Regio juhti Teet Jagomäge huvitab aga, kuidas firma positsioneerimistarkvara mobiilsideoperaatoritest ostjate kliendid erinevates riikides firma teenuseid tegelikult kasutavad. «Tahame õigel ajal teada saada, millised kliendid ei ole teenusega enam rahul ja soovivad kasutamise lõpetada,» lausus ta. Ülesanne võib Jagomägi kinnitusel ka ebaõnnestuda ning sestap ei julge Regio seda tööd ise ette võtta. «Tahamegi tõsta STACCi sellised rasked ja riskantsed ülesanded,» selgitas ta.
Kokku tegeleb 23 teadurile tööd andev STACC 20 konkreetse projektiga. «Kui sa logid sisse uudisteportaali, siis tahad sa seda, et süsteem saaks juba pärast esimest paari klikki aru, mida ta peab edasi tegema,» rääkis Vilo ühest projektist. «Teenus peab töötama reaalajas ja siis ei ole enam tegu staatiliste lehtedega – kui inimene logib näiteks Audru vallast leheküljele sisse ja teda huvitavad rohkem äriuudised, saab ta rohkem äriuudiseid,» selgitas Vilo.
Kuna arengud tarkvaravallas on väga kiired, ootavad ka STACCis osalevad firmad kiireid tulemusi. Siin ei saa aastaid ühe uuringu kallal nokitseda.
Kokku said kaheksa tehnoloogia arenduskeskust kuueks ja pooleks aastaks 1,2 miljardit krooni. See tähendab, et näiteks STACC saab 2015. aasta lõpuni keskmiselt 18,3 miljonit krooni aastas.
«Arenduskeskused on rahasumma poolest suurim riigi panustatud programm,» lausus minister Parts. Jäme ots TAKides on äriühingutel, reeglina on ülikoolidel neis vähemusosalus, et teadurid keskenduksid ettevõtetele tulemuste loomisele. «TAKid peavad kokku viima Eesti äri- ja teaduspotentsiaali ning looma lõppkokkuvõttes lisaväärtust,» selgitas ta.
Eesti arenduskeskused (TAK-id)
• Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus – tegeleb toidu fermentatsiooni rakendusuuringutega.
• Tervisliku Piima Biotehnoloogia Arenduskeskus – rakendusuuringud piimatööstuse ja tõuaretajate tarbeks.
• Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus – nanotehnoloogia rakendusuuringud.
• ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus – elektroonika-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.
• Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus – vähidiagnostika ja kasvajate vastaste ravimite väljatöötamine.
• Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus – tarkvaraarenduse rakendusuuringud.
• Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus – tegeleb inimeste ja loomade viljatusprobleemidega.
• Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus – tootmisautomaatika lahendused.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium