Keskpank: majanduslanguse tempo on aeglustunud

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank.
Eesti Pank. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Keskpanga tänase majandusülevaate kohaselt on Eesti majanduslanguse tempo alates teisest kvartalist ootuspäraselt aeglustunud.


Seejuures on kaupade ja teenuste väljaveo maksumus jäänud tasemele, mis kujunes välja peale maailmakaubanduse suurt langust mullu novembris, teatas pank. Tänavu väheneb sisemajanduse koguprodukt (SKT) Eesti Panga sügisprognoosi järgi ligi 14 protsenti.

Novembris täitis Eesti Maastrichti inflatsioonikriteeriumi. Edaspidi sõltub inflatsiooni areng enim kütusehindade muutumisest maailmaturul ning kodumaistest maksumuudatustest, seisis ülevaates.

Panga hinnangul vastab maksutulude laekumine sügisprognoosile. Valitsus on seadnud kindlaks eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk alla 3 protsendi SKT suhtes.
Üha selgemini on ilmnemas esimesel poolaastal eelarvepositsiooni parandamiseks astutud sammude mõju - keskvalitsuse tulud on viimastel kuudel olnud kuludest suuremad. Aasta viimastel kuudel suurenevad eelarvetulud tänu riigiettevõtetest võetavatele dividendidele ja muule omanikutulule veelgi. Pikemas ettevaates aitab eelarvepositsiooni parandada valitsuse otsus tõsta 2010. aastal aktsiise.

Eesti Panga hinnangul täidab Eesti kevadel toimuva korralise hindamise ajal kõik Maastrichti kriteeriumid. Kooskõlas sügisprognoosiga on paranenud Eesti välistasakaal, ettevõtted on nõudluse märgatava vähenemise tõttu kiirelt kärpinud tööjõukulusid ning hindade mõõdukas alanemine on aidanud kaasa konkurentsivõime säilitamisele.

Finantsstabiilsust ohustavad riskid on kevadega võrreldes vähenenud. Selle põhjuseks on rahvusvahelise likviidsuskeskkonna parem seis võrreldes poole aasta taguse perioodiga. Ühtlasi on alanenud Eesti finantssektori likviidsust ohustavad riskid ja mõningal määral paranenud ka rahvusvaheliste investorite riskihinnang meie finantssektorile. Likviidsus- ja rahastamisriske aitab edaspidi vähendada Eesti kindel liikumine euroalaga liitumise suunas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles