Maamüügist saamata jääva raha kasseerib riik sisse RMK käest
15. detsember 2009, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi lootus tänavu riigimaa müügist 716 miljonit krooni teenida ei täitu. Puudujäävast summast osagi kättesaamiseks maksustati dividendid, mida Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) riigile maksab.
Ametlikke Teadaandeid vaadates selgub, et riik suutis detsembri alguseks müüa vaid napilt enam kui 200 miljoni krooni eest kinnistuid, riigi soov oli aga teenida veel tänavu 716 miljonit krooni. See summa oli eelarvesse planeeritud, kui tõenäoline on raha kokkusaamine?
Müügist laekuv raha ulatub detsembri lõpuks ilmselt 530–540 miljoni kroonini. Protsess praegu käib.
Piirinaabritel on eelisostuõigus ja vana seaduse järgi oli õigus seda kasutada kaks kuud pärast oksjonit. Osa tehinguid lükkub seetõttu uude aastasse, sest tähtaeg ei ole täis.
Lisaks sellele 530–540 miljonile läheb uude aastasse umbes saja miljoni laekumine.
Teiseks vähendas loodetud rahasummat looduskaitseliste maade omanike võimalus teha tasaarveldus. Inimene võib osta oksjonilt kinnistu ja pakkuda vastu oma looduskaitselist maad. See tõmbab maha veel umbes 50 miljonit.
Mida teha auguga, mille müümata maa riigieelarvesse jätab?
Tulumaksuseadus ei andnud seni võimalust RMKst võetud dividendidelt tulumaksu arvestada, aga rahandusministeerium viis meie ettepanekul selle muudatuse seadusesse sisse ja RMK dividendidelt arvestatakse nüüd tulumaks suurusjärgus 142 miljonit krooni. See summa tuleb liita maademüügist laekuvale 530 miljonile kroonile otsa ja saame nõnda 670–680 krooni nibin-nabin kokku. Kardan, et võrreldes 716 miljoni krooni plaaniga jääb paarikümne miljoni kroonine vahe, millest meie jõud üle ei käi.
Kui suur osa neist müüki pandud kruntidest tegelikult müüdud saab?
Õnnestumise protsent on praegu 47–47,5. Kordusmüügil olevate kruntide hinda on vähendatud umbes 30 protsenti.
Miks varjab teie haldusalas oleva maa-ameti peadirektori kohusetäitja ajakirjanduse eest absoluutselt kõike maamüüki puutuvat?
Ma ei oska seda öelda, ma peaks maa-ametiga sel teemal natuke suhtlema. Saan aru, et neil on ajakirjandusega suhtlemisel valusaid kogemusi, aga võib-olla oleks aeg sellest üle saada.
Kas müük peaks olema nii avalik kui vähegi võimalik? Me ju teame, mis on juhtunud ameti endise peadirektori Kalev Kanguriga. Kas avatud suhtlus aitab maine parandamisele kaasa?
Ma arvan küll, et see aitab kaasa.