Riigikohus laiendas edasikaebamise võimalusi halduskohtuasjades
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
14. detsember 2009, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu halduskolleegium tegi reedel edasise kohtupraktika suhtes tähelepanuväärse otsuse, mis laiendab isikute võimalusi haldusasjade kohtuotsuseid edasi kaevata.
Kohtutäitur Urmas Tärno distsiplinaarasjaga seoses langetatud otsus lõpetas mõnda aega kestnud erimeelsus juristide seas, kas on lubatav vaidlustada halduskohtumenetluses tehtud kohtuotsust üksnes põhjenduste osas, ilma otsuse lõppjärelduse muutmist taotlemata.
Peene juriidika taustal on tegemist tuntud kohtutäitur Urmas Tärno ja justiitsministri vastasseisuga, mis päädis kohtutäituri sisulise õigeksmõistmisega riigikohtus. Justiitsminister otsustas 2007. aastal kohtutäiturit distsiplinaarkorras karistada seoses vastuolulise maksuotsuse täitmisega, mille lõppsumma ei langenud kokku sisulises osas tehtud arvutustega. Kohtutäitur ei nõustunud ministriga ning leidis, et ei ole distsiplinaarüleastumist toime pannud, kuna juhindus maksuotsuse andja selgitustest. Tallinna halduskohus tühistas ministri käskkirja. Tallinna ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse küll lõpposas muutmata, kuid leidis põhjendavas osas, et vaatamata ministri käskkirja tühistamisele on kohtutäitur siiski süüdi distsiplinaarüleastumises. Kassatsioonkaebus esitati eeskätt kohtutäiturit rehabiliteerival eesmärgil, st kohtutäituri vabastamiseks süüteo toimepanija mainest.
Riigikohus nõustus kaebuse lubatavusega ning leidis, et ringkonnakohtu järeldused distsiplinaarüleastumise toimepanemise kohta kohtutäituri poolt ei ole põhjendatud ja distsiplinaarvastutuse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous vandeadvokaadi Toomas Vaheri sõnul on üldisemas plaanis on oluline, et riigikohtu halduskolleegium lubas edasi kaevata ka ainult kohtuotsuse põhjendustele, ilma lõppresolutsiooni vaidlustamata.
Riigikohtu otsuses seisab, et haldusasjade puhul võib erandlikel asjaoludel ka üksnes apellatsioonikohtu põhjendustel olla isiku õigustele ja kohustustele mõju, mis õigustab nende vaidlustamist kassatsioonimenetluses. Varasemalt on riigikohus leidnud, et tsiviilasjades ei ole otsuse põhjendusi eraldi võimalik vaidlustada.