Ragn-Sells rajab 200-miljonilise jäätmekütusetehase
14. detsember 2009, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells rajab Tallinnasse Suur-Sõjamäele ligi 200 miljonit krooni maksva jäätmekütusetehase, mis valmib 2011. aasta kevadel.
Ettevõtte teatel on tehase töötlusvõimsus kahe vahetuse korral 80 000 tonni segaolmejäätmeid ning 10 000 tonni tööstus- ja ehitusjäätmeid aastas.
Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Rein Leipalu sõnul hakkab tehas tootma kvaliteetset jäätmekütust, mida saavad kasutada tootmisettevõtted - näiteks Kunda tsemenditehas.
«Töötlusel eraldatakse veel taaskasutuskõlbulikud materjalid nagu metall, plastik ja paber ning inertsed jäätmed, mida saab kasutada ehituses täitematerjalina - tehas aitab rohkem jäätmeid taaskasutada ning muudab meie elukeskkonda puhtamaks,» selgitas ta.
Ettevõtte ärijuht Agu Remmelg lisas, et tehases kasutusele tulev tehnoloogia on ladestamisega võrreldes täiesti uus tase jäätmekäitluses ning on Euroopa Liidu poolt tunnustatud jäätmekäitlushierarhias aste kõrgemal.
«Võrreldes masspõletusega on jäätmekütuse eeliseks madalam omahind ning peaaegu olematu kogus jäätmeid, mis töötluse järgselt tuleb ladestada.
Lisaks suunatakse jäätmete töötlusprotsessi käigus väärtuslikud materjalid taaskasutusse, mida masspõletuse puhul peaaegu üldse teha ei saa.»
Tehase rajamiseks on sõlminud lepingud Eesti projekteerijatega ning Saksamaa, Hollandi ja Suurbritannia tehnoloogiatarnijatega. Rajatav tehas töötab peaaegu automaatselt - inimtööjõudu on vaja kasutada vaid jäätmete doseerimiseks tootmisliinile, ülejäänud töö teevad ära masinad.
Protsess koosneb eelpurustusest, magnetiseeruvate ja mittemagnetiseeruvate metallide eraldamisest, sõelumisest, jäätmete ballistilisest ja optilisest eraldamisest, biokuivatusest ning järelpurustusest.
Ettevõtte teatel on eriti oluline biojäätmete bakterioloogiline kuivatamine, mis võimaldab lahendada biolagunevate jäätmete käitlusega seotud probleemid ja täita seadusandluse poolt üha karmistuvaid nõudeid nende ladestamisele.
Lisaks suurendab selline töötlus loodusliku päritoluga materjali osakaalu kütuses, millest võidavad süsihappegaasi kvootide osas just kütust tarbivad tööstusettevõtted.