Kinnisvara ostu jõud väheneb
9. detsember 2009, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui selle aasta teises kvartalis võisid tallinlased, tartlased ja pärnakad soetada üle 75-ruutmeetrise elamispinna, siis aasta teises pooles hakkas ostujõud vähenema.
Neljandas kvartalis võib ostujõud kukkuda alla 70 ruutmeetri. Kolmas kvartal oli aga tallinlaste, tartlase ning pärnakate jaoks veel suhteliselt hea aeg, mil võimalus endale kõige suurem eluase soetada. Nii sai Tallinnas keskmiselt 72-ruutmeetrise elamispinna, Tartus 73- ning Pärnus 71-ruutmeetrise, selgus Pindi Kinnisvara statistikast.
Kõnealuses analüüsis võeti arvesse mainitud piirkondade keskmist palka, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning pankade pakutud finantseerimistingimusi analüüsitaval perioodil.
Võrdluseks niipalju, et kinnisvarabuumi tipul jäid mainitud linnades elanike võimalustesse mahtuvate elamispindade suurused 28–40 ruutmeetri vahele.
Pindi juhatuse liikme Peep Soomani arvates kukub ostujõud aasta lõpus aga edasi. «Pankade laenutingimustes muutusi oodata pole, kinnisvarahinnad võivad küll pendeldada üles-alla, kuid järske muutusi näha pole. Ainuke, mis võib ostujõudu mõjutada, on töötasu,» märkis ta.
Sooman täpsustas, et kui varem on ostujõud kasvanud, kuna aasta lõpus laekub inimeste kontodele tublisti preemiaid, siis tänavu seda tõenäoliselt ei juhtu ning seetõttu väheneb ka võimalus omandada suuremat elamispinda. «Samas, kui see 60–70 ruutmeetri juurde langeb, on tulemus ikka hea,» lisas ta.
Samal ajal teatavad kinnisvarafirmad üksteise võidu, et just praegu on õige aeg kinnisvara osta. «Pangad on andud üle mitme aasta rohkelt positiivseid signaale laenutingimuste leevenemisest, lisaks on kuue kuu Euribor langenud rekordmadalale tasemele,» kuulutas 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter hiljuti.
Pangad on seevastu ettevaatlikumad, öeldes, et on valmis laenu andma maksujõulistele klientidele, ning küsides enamasti 20–30-protsendist omafinantseeringut. Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul ilmnes novembri statistikast trend, et tehinguid tehakse palju ainult omafinantseeringuga.