Pikki aastaid on mesinikud taotlenud riigilt otsetoetust, nii nagu kõik teisedki põllumajandustootjad. Kuigi küsitud on tagasihoidlikult vaid kaks ja pool miljonit krooni aastas, pole valitsus seda raha leidnud ega ka asutanud toetuste maksmiseks vajalikku registrit. Põhjuseks on osutunud rahapuudus ja mesinike oskamatus valitsusega suhelda.
Riik kiusab mesinikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Mesinike Liidu esimehe Aleksander Kilgi sõnul toodavad Eesti mesinikud väga head mett, mis vastab kõikidele Euroopa standarditele. Selle meega võiks ka kohe Euroopa turule minna, kuid sealsed kokkuostuhinnad on Eesti kui põhjapoolse riigi jaoks liiga madalad. Euroopa turu hinnad lõi pikk aega alla ebakvaliteetne ja odav hiina mesi, mille müük hiljuti väidetavalt keelustati seal sisalduva levomütsetiini tõttu. Keelatud antibiootikumi sisalduse pärast seisab Saksa piiril praegu ka Eesti piimapulber. Aleksander Kilgi hinnangul on Eesti mesi siiski tunduvalt mitmekesisem kui Euroopa mesi: “Eesti mee suur väärtus on see, et see on kogutud väga erinevatelt taimeliikidelt. Seal segunevad kõikide taimede mõnusad aroomid, maitsed ja head omadused, aga Euroopa maades valitseb nn monomesi,” selgitab ta. Oma konkurentsivõime parandamiseks ei soovi Eesti mesinikud riigilt kuigi palju, vaid 2, 5 miljonit krooni tulutoetust aastas. Eile oli Riigikogu maaelu komisjonis kõne all ka Sapardi toetused tootmisruumide ja tehnika parendamiseks. Et seda abi tõsiselt vaja on, sellest kõneleb esmaspäevane uudis Saaremaalt, kus kohalik mesinik lasi end omavalmistatud kärjeraamide aurutuskatlaga õnnetul kombel õhku. Eesti poolt makstavat tulutoetust on mesinikud tagajärjetult nõutanud juba mitu aastat. Kuna põllumajandustootajate ja valitsuse läbirääkimistele pole mesinike esindaja pääsenud, pole ka nende taotlus valitsuseni jõudnud. Ja ei saanudki jõuda, sest kirjaliku vormistamise asemel esitasid mesinikud oma soovid läbirääkijaile vaid suusõnaliselt. Sel aastal vormistas Eesti Mesinike Liit oma soovi läbirääkimisi pidavale Põllumajandus-Kaubanduskojale siiski ka kirjalikult. Kuna aga viimane mesinike taotlusi ei edastanud, pole neid ka põllumajandusministeeriumi jaoks olemas, selgub põllumajandus-osakonna juhataja asetäitja Andres Õunmaa ütlusest: “Läbirääkimistel vabariigi valitsusega pole nad toetust taotlenud.” Aleksander Kilgi väitel ei ole siiani toetusi makstud ka seepärast, et puudub mesilasperede register, mille peaks asutama seesama põllumajandusministeerium. Seda on mesinikele väidetavalt juba neli aastat lubatud, aga teoks pole see siiani saanud ja takistab seda Õunmaa sõnul ikka see teada ja tuntud põhjus: “Eks ta eelkõige ikkagi vist jääb selle raha taha.” Riigikogu maaelu komisjoni esimees Ants Käärma märkis Raadio Vaba Euroopale, et mesinike taotlused on jäänud rahuldamata paljuski nende oskamatuse tõttu valitsusega suhelda. Kilgi sõnul pole samas põllumajandusministeerium nende tähelepanu sellele mitte kordagi juhtinud ega õiget nõu andnud. Sapardi toetusi on valitsus Ants Käärma väitel siiski lubanud tulevast aastast mesinikele maksma hakata.