Neljapäeval kinnitas Leedu parlament sealset avalikkust šokeerinud tehingu, millega Vene naftakompanii Jukos omandas Mažeikiu Nafta aktsiate kontrollpaki. Vene majandusajaleht Vedomosti teatas samal päeval, et ka Läti naftaterminali Ventspils Nafta aktsionärid plaanivad aasta lõpuks ettevõtte enamusaktsiad mõnele vene naftafirmale maha müüa. Kuivõrd reaalne on taolise stsenaariumi rakendumine ja milliseid reaktsioone see Lätis põhjustaks
Läti ei karda Ventspils Nafta müüki vene kapitalile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vedomosti hinnangul sunnib Ventspils Nafta aktsionäre enamusaktsiate müügiks läbirääkimisi pidama vene naftatransiidi vähenemine. Viimasel mõnel kuul on Läti suurim terminal tegutsenud vaid kolmandiku võimsusega. Kontrollpaki üleminek Vene firmale võib Vedomosti hinnangul sadama tegevust elavdada. Ventspils Nafta omanikud kuuldusi tehingu toimumise kohta ei kommenteeri. Vaatlejate hinnangul võib Vene naftatransiidi vähenemine Ventspilsi kaudu olla hästikavandatud stsenaarium müügitehingu kiirendamiseks. Läti gallupifirma Latvijas Fakti direktor Aigars Freimanis kinnitas Raadio Vaba Euroopale, et tõenäosus, millega Ventspils Nafta aktsiate kontrollpakk läheb Vene naftafirmade kätte, on vägagi tõenäoline: “Aasta algul tekkinud olukord, mil transiit Ventspilsi kaudu märkimisväärselt vähenes, on piisavalt efektne element surve avaldamiseks nii Ventspils naftale kui Läti riigile laiemalt, eesmärgiga firma erastada ja kõige potentsiaalsemateks omanikeks võivad saada naftafirmad Venemaalt,” ütles Freimanis Raadio Vaba Euroopale. Freimanise sõnul võib juttu olla nii omanike enamus- kui ka riigile kuuluvate vähemusaktsiate müügist. Leedu aastatetagust otsust Williamsi valimisest Mažeikiu Nafta operaatorfirmaks peetakse poliitiliseks, eesmärgiga välistada naftaettevõtte müük vene kapitalile. Ka Lätis kardeti 90ndate keskel ja lõpus levinud avaliku arvamuse kohaselt riigi strateegiliste ettevõtete sattumist Vene firmade kätte. Freimanise hinnangul on avalik arvamus viimastel kuudel transiidimahtude vähenemise ja Venemaa uute Läänemere sadamate valmimisetõttu muutunud liberaalsemaks ja ratsionaalsemaks. “Kui ettevõtet mitte müüa, kaotades sellega kasumis, arvestades, et naftavood kuivavad kokku, siis sellega võib langeda kogu ettevõtte turuväärtus. Ilmselt peaks otsus [Ventspils Nafta müügi kohta] olema ratsionaalseks kompromissiks tekkinud olukorras”, kinnitas sotsioloog. Kas Ventspils Naftaga ka tehinguks läheb, näitab tulevik. Läti riigile kuuluvate firma vähemusaktsiate müük on hetkel peatanud kuni novembrini, mil on selgunud 5. oktoobri üldvalimiste tulemused. Riik teatas varasemast erastamismudelist ehk aktsiate müügist erastamisväärtpaberite eest loobumisest peale seda, kui Ventspils Nafta ostis ligi poole Läti merelaevanduse aktsiatest, mis suurendas oluliselt firma väärtust. Juba enne seda tehingut oli firma turuväärtuseks ca 100 miljonit dollarit.