Sotsiaalministeeriumi tellimusel toimunud eraettevõtete juhtide küsitlus näitas, et üle poole vastajatest pidas naiste staatust tööturul madalamaks kui meeste oma.
Uuring: Naised jäävad tööturul meestele alla
8. juuli 2008, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sama suur osa vastajatest leidis, et Eesti ettevõtjad peaksid pöörama naiste ja meeste võrdse kohtlemise küsimustele ettevõtetes senisest enam tähelepanu.
Kuigi soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti Eestis vastu juba 2004. aastal, näitas uuring, et pooled vastanud juhtidest ei ole ennast sellega kurssi viinud. Vastajatest üks kolmandik olid soolise võrdõiguslikkuse seadusest lugenud ajalehest. Teabeallikana tulid kõne alla ka kaastöötajad, kellelt oli seadusest kuulnud pisut alla kümnendiku. «Selline olukord on kaugel rahuldavast,» nentis küsitluse tulemusi analüüsinud EBSi teadusprorektor Ruth Alas.
Vaatamata vähesele seadusetundmisele on enam kui kahes kolmandikus ettevõtetes juhtide arvates soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi järgitud. Peaaegu kolmveerand ettevõtetest väidab, et on võimaldanud perekohustuste ühitamist tööga võrdselt nii naistele kui ka meestele. Üle kahe kolmandiku ettevõtetest on taganud sellised töö tasustamise tingimused, mis ei seaks ühest soost töötajaid ebasoodsamasse olukorda. Pisut alla kahe kolmandiku on taganud, et vabadele töökohtadele võetakse tööle nii naisi kui ka mehi. Valdavalt naistöötajatega ettevõtetes on soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi paremini täidetud kui meestöötajatega ettevõtetes
Soolise diskrimineerimise süüdistused pole Eestis levinud. Kui selline süüdistus siiski peaks ette tulema, otsiks 65 protsenti vastajatest ise üles vajalikud õigusaktid. Meeste ja naiste võrdse kohtlemise teemadel eelistaksid üle poolte juhtidest infot saada juhtidele mõeldud erialaajakirjades. Peaaegu sama populaarne on soov tutvuda Eesti eraettevõtjate parimate kogemustega.
Sooliste küsimustega peaksid vastajate arvates tegelema personalijuhid, ametiühingu esindajad ja tippjuhid. Vastajatest neli viiendikku leidis, et naiste ja meeste võrdse kohtlemise norme peaksid hästi valdama ja vastavat koolitust saama just loetletud ametite esindajad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et selleks, et soolistele aspektidele hakataks organisatsioonides rohkem tähelepanu pöörama, on vaja sotsiaalset tellimust, see on survet altpoolt.