Balti riigid peavad veel raskustega rinda pistma
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
22. november 2009, 11:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa majandus tervikuna võib küll viimase 70-aasta sügavaimast majanduskriisist pääsenud olla, kuid liidu idapoolsed riigid eesotsas Baltimaadega peavad veel raskustega rinda pistma.
Kontrastid euroliidu 10 endisest sotsialismimaast liikmesriigi vahel on suured, kirjutab AFP. Kui Poola on ainsa liikmesriigina saanud tänavu majanduskasvu nautida, siis näiteks Läti ja Ungari on pidanud silmitsi seisma vabalangusega.
«Majanduskasvu osas jääb Ida-Euroopa ülejäänud maailmale alla,» tõdes endistele sotsialismimaadele spetsialiseerunud EBRD peaanalüütik Erik Berglöf Austria päevalehele Der Standard. «Lähiaastatel jääb see kesiseima majanduskasvuga regiooniks,» lausus ta.
«Kesk-ja Ida- Euroopa riikide majandused sõltuvad suuresti majanduslikult võimsamatest Lääne- Euroopa riikidest. Seega sõltub nende tulevik lääneriikidest,» lausus PricewaterhouseCoopersi analüütik Witold Orlowski. Kõige rohkem kannatavad tema sõnutsi väliskapitalist sõltuvad Balti riigid ja Bulgaaria.
Olukord Balti riikides on kõige vähem optimistlik, sest majanduslangus on siin olnud kõige tõsisem, lausus Danske Banki analüütik Violeta Klyviene.
Vähem vigu teinud Poola, Tšehhi ja Slovakkia võivad Orlowski sõnul tulevikku vaadata suurema kindlusega.
Kolmanda kvartali tulemused näitavad, et Euroopa Liidu majandus hakkab tasapisi kasvule pöörduma. Juulist septembrini kasvas bloki majandus eelneva kolme kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Enne seda tuli viie kvartali jooksul leppida langusnumbritega.