FT: Uusrikkad riigid lähevad võlakirjade teed

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA dollarid
USA dollarid Foto: RIA Novosti / SCANPIX

Arenevatel turgudel võib täheldada ebatavalist trendi. Riigid, kes laenu võtma ei peaks, just seda teevadki. Endal sularaha küllaga, on nad sirutanud sõrmed rahvusvahelistele võlakirjaturgudele, et varakambrid tulevasteks mustadeks päevadeks kuhjaga täis ajada.


Värskeim näide sellest on Katar, kes lasi sel nädalal välja arenevate turgude jaoks rekordilise 7 miljardi dollari väärtuses võlakirju - kuigi finantskriis on nende majandusest sama hästi kui mööda läinud.

Esmakordselt kümne aasta jooksul on rahvusvaheliste võlakirjade väljalaskmise plaanidest teatanud ka Venemaa ja Kasahstan, kuigi mõlemal on korralikud valuutareservid ning külluslikult maavarasid.

Analüütikute arvates õhutavad neid ilmselt tagant madalad laenuhinnad ning mure, et krediiditurgude uksed ei pruugi enam kauaks valla jääda.

«Taastumise osas on palju ebakindlust,» ütles Schrodersi arenevate turgude väärtpaberite osakonna juhataja Alan Conway. «Nii et heade intressidega raha teha on päris mõistlik.»

Arenevate turgude riigivõlakirjade tootluse vahe USA riigivõlakirjadega on pärast märtsikuist turuolukorra pööret teravalt vähenenud. Kursivahe USA riigivõlakirjadega, mis märtsi alguses oli 700 baaspunkti, on tänaseks langenud 300 baaspunktile. Oma osa võib siin mängida ka dollari nõrgenemine.

«Kui riigid endale dollarites suuri kohustusi võtavad, nõrgestavad nad sellega sisuliselt ka dollari kurssi,» ütles Argo Capital Managementi tegevdirektor Stephen Rothwell. «Kui dollar aga nõrgeneb, on laenu odavam tagasi maksta.»

Möödunud sügisene kriisi haripunkt andis Katarile, Venemaale ja Kasahstanile tugeva hoobi, kuna nende pankadel ja riigifirmadel oli krediiditurgude hõivatuse tõttu raske raha saada. Kõigi kolme riigi puhul sai seega ilmsiks sõltuvus kommertspankade laenudest - hetkel, mil nimetatud pangad ise löögi all olid.

«Kuigi Kataril on tohutud rahavarud, üritavad nad ikkagi oma finantsbaasi mitmekesistada,» ütles Standard Charteredi juht Dubais Marios Maratheftis. «Asja peamine mõte on regioonis kapitaliturud käima saada ja neid ühtlasi arendada.»

Katar müüs nii viie-, kümne- kui kolmekümne-aastaste tähtaegadega võlakirju, millest viimased kujutavad endast kõige pikema tähtajaga võlakirju, mis Lähis-Idas iial väljastatud on. Tulevaste ettevõtte-võlakirjade hindamiseks kavandati seejuures muutuvad intressigraafikud.

Venemaa ja Kasahstan plaanivad väljastada dollariga seotud võlakirjad tuleval aastal, Venemaa eeldatavasti 18 miljardi ja Kasahstan 500 miljoni dollari väärtuses.
Vaatamata oma enam kui 400 miljardi dollari suurustele valuutavarudele on ka Venemaa maailmamajanduse tuleviku suhtes murelikumaks muutunud - kuna nad alates möödunud aasta augustist on pidanud kulutama juba 200 miljardit dollarit: kõigepealt tuli neil pärast Gruusia-invasiooni rubla üleval hoida, teiseks aga langesid mullu suvel naftahinnad.

«See on mõistlik, et need riigid praegu laenamisele mõtlevad,» ütles RBC Capital Marketsi arenevate turgude vanemstrateeg Nigel Rendell. «Kui hakkab selguma, et taastumine ei tule mitte V-kujuline vaid W-kujuline, siis on turgudele juba raskem siseneda.»

Copyright The Financial Times Limited 2009.  


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles