Täna Pariisis toimuval Euroopa Liidu liikmesriikide ministrite Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul keskendutakse energiajulgeolekule, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tõi oma kõnes välja Baltimaade huvid ja probleemid.
Parts tunnustas on kõnes eelmist eesistujamaad Sloveeniat ja juulikuust oma eesistumisperioodi alustanud Prantsusmaad pingutuste eest energia- ja kliimapaketi arutelude korraldamisel ja kompromissi otsimisel.
«Siiski soovin ma taas tõstatada teema, mis on spetsiifiline Balti regiooni jaoks, ent puudutab ka teisi Euroopa Liidu liikmeid, kellel on ühine piir ELi mitte kuuluvate riikidega – see on elektri import kolmandatest riikidest olukorras, kus planeerime energiatootjatele saastekvootide oksjoni süsteemi,» lausus Parts.
Partsi sõnul on Eesti mures energia- ja kliimapaketi potentsiaalse mõju pärast Baltimaade elektriturule ja energiajulgeolekule, kuna Baltimaadel on elektri transportimiseks suured võimsused kolmandatest riikidest, kuid väga väikesed ühendused teiste ELi riikidega.
Praegu arutatavas energia- ja kliimapaketis on seatud eesmärgiks, et alates aastast 2013 peavad kõik ELi elektritootjad ostma kogu saastekvoodi oksjonilt, see aga annab turul olulise eelise kolmandatest riikidest pärit elektrile, mille tootjatel sellist lisakulu ei ole. Seega on kolmandate riikide elektritootjatel ebaausad eelised.
«Seetõttu, vältimaks turu lagunemist ja toetamaks ausat konkurentsi, peab imporditud elekter olema samuti osa saastekvootide kauplemise süsteemist ehk et ka kolmandatest riikidest pärit elektrile tuleb arvestada juurde heitmekvoot. Muidu loome olukorra, kus Euroopa Liidu turul hakkab domineerima elekter, mis on toodetud odavalt ja keskkonda saastates. Samuti motiveeriks praegu eelnõus välja pakutud variant ELi ettevõtjaid oma elektritootmist piiri taha viima, kus on kulutused keskkonnahoiule väiksemad,» ütles Parts.
«Kolmandatest riikidest imporditava elektri heitmekaubandusse kaasamine on oluline ka Baltimaade rahvusliku julgeoleku jaoks, kuna ei saa välistada et mõnel tekib soov kasutada energeetikat poliitilise mõjutusvahendina.»
Teise Eesti jaoks olulise teemana tuleb Partsi sõnul kliimapaketi raames analüüsida praegu sätestatud riigiabi piiranguid elektritootmisele. Kehtiv elektridirektiiv võimaldab liikmesriigil anda sisemaistest allikatest toodetud elektritootjatele riigiabi kuni 15 protsendi riigi sisetarbimisest. Energiajulgeoleku kaalutlustest lähtuvalt võib
Eesti puhul see piir olla aga liiga madalal, mistõttu tuleb Partsi hinnangul energiapaketi menetluse juures ka seda teemat edaspidi arutada.
Euroopa Komisjoni energia- ja kliimapaketi eelnõu järgi soovitakse Euroopa Liidus kehtestada nõue, et kõik elektritootjad peavad oma saastekvoodid alates aastast 2013 ostma oksjonilt, samuti seatakse paketiga igale liikmesriigile eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks.
Eesti toetab kliima- ja energiapaketi põhieesmärke, kuid soovib suuremat arvestamist liikmesriikide eripäraga, seda eriti just energia- ja rahvuslikust julgeolekust lähtuvalt. Euroopa Komisjon loodab, et energia- ja kliimapaketi osas jõutakse kokkuleppele selle aasta lõpuks.