Alkoholi hinnatõus kasvatab halli turgu

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alkoholilett
Alkoholilett Foto: Elmo Riig / Sakala

Alkoholi kallinedes kasvab legaalselt Venemaalt ja Lätist sissetoodava alkoholi hulk ehk nõndanimetatud halli turu osakaal, leiavad alkoholi tootjad ja maaletoojad.


Eile riigikogu rahanduskomisjonis toimunud kohtumisel kurtsid alkoholi tootjad ja maaletoojad selle üle, et hinna lisamisel aktiviseerub nn hall turg ehk üle piiri tuuakse kottides ja hõlma all järjest enam pudeleid.

Eesti Alkoholiimportööride Liidu juht Eduard Saul ütles, et rahanduskomisjonis oli juttu uuel aastal ees seisvast aktsiisitõusust ja mis see endaga kaasa võib tuua. Esiteks pole senised aktsiisitõusud toonud endaga loodetud maksulaekumise kasvu ja teiseks on need alati põhjustanud musta ja halli turu elavnemist.

Sauli sõnul peaks maksutõus olema riigi alkoholipoliitika osa ja pikema aja peale ette teada, et nii ettevõtted kui tarbijad saaks sellega harjuda. «Alkoholi hinnatõus ei vähenda kindlasti samavõrra tarbimist,» lausus ta. Piiriäärsetel aladel on taoline althõlma käiv alkoholikaubandus igal juhul üsna elav.

Konjunktuuriinstituudi sektorijuhata Piile Liivaauk ütles, et majanduskeskkonna jaoks oleks kindlasti parem, kui maksumäära muudatustest teavitataks pikemalt ette. Hea oleks, kui turg oleks ka eelnevalt läbi uuritud ja kavandatava maksutõusu mõjud põhjalikult ära kirjeldatud.

Alkoholi puhul ei saa Liivaaugu sõnul rääkida küll suurest kahjust elanikkonnale, kuid asja tuleks tema sõnul siiski süsteemselt vaadata. «Pole mõtet kiusata ettevõtjaid, pannes neile kõrgemad maksud, kui me ei tegele musta ja halli turuga, sest sel juhul tõstame lihtsalt raha ühest taskust teise,» lausus ta.

Uuest aastast tõuseb alkoholiaktiis kümnendiku võrra, eelmisel aastal tõsteti aktsiisi kaks korda kokku 30 protsenti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles