«Minu arvutuste järgi jäi Eesti viimasel kahel aastal liiga suure tööpuuduse tõttu ilma 2,4-2,8 protsendist SKPst,» väidab tänases Luubis Genfi Ülikooli rahvusvaheliste uuringute instituudi abiprofessor Lauri Luiker. See tähendab kaht miljardit krooni.
Eesti kaotab töötuse tõttu 2 miljardit krooni aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähe sellest, Luikeri uuringud näitavad, et kuritegevusel ja töötusel on Eestis otsene ja väga tugev side: «Paarkümmend lisandunud tööotsijat tekitab juurde keskmiselt ühe uue varguse.» Ida-Virumaal toob kümme lisandunud töötut endaga kaasa keskmiselt ühe varguse, väidab Luiker.
Luup tutvustab endise Eesti Panga asepresidendi Peter Lõhmuse poolt ellu kutsutud poliitikauuringute keskusesse PRAXIS koondunud noorte rahvusvaheliste eestlaste nägemust Eesti majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast.
SKP heaolu ei näita
«Seni on tehtud liiga vähe analüüse,» väitis Lõhmus hiljutisel seminaril Tallinnas. «Praxise idee oli välja pakkuda midagi käegakatsutavamat. Siis oleks tühikäigul trampimist vähem.»
Siiani on püütud riikide arengutaset, jõukust ja heaolu hinnata sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu.
Paraku toetub SKP suures osas rahalistele tehingutele ega erista, kas seeläbi ka ühiskonna heaolu suureneb. Näiteks suurendades kulutusi kuritegevuse ohjamiseks - olgu vanglate ehitamiseks või turvauste tootmiseks ja paigaldamiseks -, tõuseb ühtlasi ka SKP.
Samal ajal käsitletakse rahapaigutusi nii haridusse kui tervishoidu ja teadus- ja arendustegevusse rahvamajanduse arvepidamises tarbimisena, mitte aga investeeringutena rahvusliku rikkuse kasvuks.
Just seetõttu on Maailmapank jõudnud arusaamisele, et SKP sobib kompassiks üksnes tänases päevas, mitte aga tulevikku suunatud arengueelduste hindamisel. Just sellepärast on Maailmapank võtnud kasutusele jätkusuutliku säästumäära (JS) näitaja. See toetub rahvusliku rikkuse mõistele, kirjutab tänane Luup.
Ühiskond on jätkusuutlik üksnes siis, kui erinevate kapitalivormide - toodetud varade, loodusvarade ja inimkapitali - poolt loodud rikkus mitte ei vähene, vaid püsib või suureneb.
Lõhmuse sõnul on paras aeg sellistele asjadele täna mõelda. «Kuigi majandus paneb vungiga edasi, on sotsiaalsed pinged ometi teravnenud. Ilmselt ei suuda SKP ühiskonna rahulolu ja õnne kajastada. Selleks aga tuleks tõusta igapäevaelust veidi kõrgemale,» märgib Lõhmus.
Investeeringud töötajatesse
Maailmapanga analüütiku Paavo Eliste väitel tuleb Eestis mitte üksnes tarbida, vaid ka investeerida erinevatesse varadesse vähemalt nende kulumi võrra.
«Riigi edukuse määravad suuresti investeeringud inimkapitali. Küsimus on investeeringute kompositsioonis ja kvaliteedis.
Pole ükskõik, kas raha läheb õpetajate ja arstide palkadeks või tervishoiu- ja haridussüsteemi reformimiseks, mis tõstab meie tööjõu konkurentsivõimet nii kodu- kui välismaal.
Tervise halvenemine, oskuste ja teadmiste kulumine töötu staatuse tõttu, ajude väljavool - kõik need vähendavad meie inimkapitali väärtust,» selgitab Eliste.