FT: Nafta tulevikutehingute hinnad hirmutavad järsu tõusuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftapuurtorn Bahreinis Sakhiris.
Naftapuurtorn Bahreinis Sakhiris. Foto: AP / Scanpix

Pikaajaliste nafta tuletistehingute hinnad on tõusnud 100 dollari piirimaile barrelist, mis annab märku sellest, et investorid ootavad majanduslanguse lõppedes kõrgete hindade tagasitulekut.


Börsil kõige kaugemale tulevikku ulatuvate lepingute ehk 2017. aasta detsembri futuuride hind tõusis möödunud nädalal Brenti toornafta puhul 99,97 dollarini ja Ühendriikide WTI (West Texas Intermediate) puhul 99,43 dollarini barrelist, mis on kõrgeim alates oktoobrist. Viimase kuuga on hinnad tõusnud 10 protsendi võrra.

«Tõusujoones on hakanud minema kõik toornafta tulevikulepingud,» ütles Société Générale naftastrateeg Michael Wittner. «Me eeldame, et sissevoolanud investeeringud on tulevikutehingute hinnad üles lükanud.»

Morgan Stanley toorainete analüüsi juhi Hussein Allidina sõnul on naftahindade tõusmise taga «alates veebruarist liikuma läinud globaalse likviidsuse ning teistegi riskantsete varade tulvaveed».

Pikaajalised naftabarreli hinnad on nüüd peaaegu 20 dollarit kõrgemad kui kahe aasta eest, kuigi hetkehinnad on tollasest palju madalamad. Möödunud nädala lõpus olid nafta hetkehinnad börsi sulgemisel 77.65 dollarit.
Rikaste riikide valvekoer Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) on esimest korda möönnud, et mullune naftahindade terav ülespoole-jõnks mängis olulist rolli ülemaailmse majanduslanguse vallapäästmisel.

IEA energiaväljavaate kinnitamata versiooni järgi muutsid kõrged hinnad naftat importivad riigid majanduslanguse suhtes kergemini haavatavaks, lüües segi nende kaubandusbilansid, vähendades majapidamiste isiklikku tulu, summutades kasvu ning surudes ülespoole nii inflatsiooni kui intressimäärasid.

«Väidetavalt mängis naftahindade tõus 2003. aastast kuni 2008. aasta keskpaigani olulist, kuigi teisejärgulist rolli,» väidab raporti kavand, lisades, et samalaadne destabiliseeriv mõju oleks alles taastuma hakkavatele ja ikka veel haavatavatele majandustele ka uuel hinnatõusul.

Maaklerid, ettevõtete juhid ja analüütikud on pikaajaliste naftahindade kiire tõusu põhjuste osas eri meelt.
Mõnede meelest peegeldab hinnatõus muresid pikaajaliste naftavarude pärast, vaatamata nõudluse vähenemisele ülemaailmse majanduslanguse tingimustes. Teiste sõnul vajavad kauplejad olukorras, kus tarned aneemilisest tarbimisest ette on ruttamas, kõrgete hindade näol mingit stiimulit, et osta kokku naftat, mida maailmal vaja ei ole.

Deutsche Banki vanemanalüütik Adam Sieminski on hoiatanud, et kaheksa aastat ette ulatuvatele naftahindadele ei tohi omistada liiga suurt tähendust.
«Mitmed akadeemilised uuringud näitavad, et futuuriturud ei kõlba tuleviku ennustamiseks,» ütles ta.
Maaklerite sõnul kaubeldakse pikaajaliste naftafutuuridega üsna vähe ning hinnaliikumiste tekitamiseks on tarvis vaid mõnda suurt investorit.

Copyright The Financial Times Limited 2009.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles