Danske: Balti riigid on pankadele jätkuvalt murelapsed
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
4. november 2009, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Läti ja Leedu on välispankadele jätkuvalt murelapsed, lausus Eestiski Sampo nime all laenude allahindluste tõttu üheksa kuuga 1,4 miljardi krooni suurusse kahjumisse jäänud Danske Banki finantsjuht Tonny Thierry Andersen.
Laenukahjumid võivad küll olla oma kõrgpunkti saavutanud, kuid ei Põhjamaad ega Balti riigid pole veel surutisest väljas ning Läti valuuta võimalik devalveerimine oleks siin tegutsevatele pankadele kohutav hoop, vahenab LETA Anderseni tõdemust.
«Näeme laenukahjude vähenemist, kuid oleme ettevaatlikud ning ootame provisjonide kasvu ka aasta viimasel kolmel kuul,» lausus Andersen Dow Jonesile.
Danske Banki kasum kahanes kolmandas kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 47 protsenti 583 miljoni Taani kroonini.
Kontserni laenukahjumid ja provisjonid vähenesid küll juba kolmandat kvartalit järjest, seekord 6,16 miljardi Taani kroonini, kuid olid siiski oluliselt suuremad kui aastatagune 1,78 miljardit.
«Näeme mõningaid paranemise märke Taani, Rootsi ja Soome majandustes, kuid Baltikumis on asi jätkuvalt raske,» lisas Andersen.
Ta lisas, et on jätkuvalt mures Iiri ja Balti riikide kinnisvaraturgudel toimuva pärast. 4,1 protsenti Danske laenuportfellist on seotud Iirimaaga ning 2,5 protsenti kolme Balti riigiga. Võrdluseks Swedbank ja SEB laenuportfellidest on Balti riikidega seotud vastavalt 16 ja 13 protsenti.
«Balti kinnisvaraturul ei ole mobiilsust, kui sul on probleemne kinnisvara, siis on sellest raske lahti saada, » lausus Andersen. «Laenuvõtjaid ootab ees paar väga rasket aastat,» lisas ta.