Kristi Leppik: mustad mängud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasiinoäri tundub igale lihtinimesele must ja räpane. Targemad hoiavad vilkuvatest tulukestest ja kinnikleebitud akendest lihtsalt eemale. Samas on ka neid, kes sellesse musta maailma hea meelega sisenevad. Ühest mustast august aga ei pruugi isegi suure summa võitnud õnneotsija reaalse rahaga väljuda. Vähemalt mitte siis, kui ta on õnne läinud otsima kasiinode ketti CityCasino, sest see firma on pankrotis, aga tegutseb ikkagi. Kuidas siis?
Tuleb välja, et räpasena näiv kasiinoäri peidab endas veel räpaseid saladusi ja lõpuks kannatavad ikkagi inimesed.
Kasiinoäri meenutab mulle Venemaa ümmargust nukukest matrjoškat, kes peidab enda sees veel mitmeid endasuguseid. Erinevus aga matrjoška ja kasiinoketi CityCasino vahel on see, et kui nukukest osadeks võttes jõuab lõpuks pisikese ja kõige armsama nukukeseni, siis kasiinoäri räpastes mängudes ei paista vähemalt praegu lõppu tulevat. Küsitav on ka see, kas väljakoorunud tõde on lõpuks sama süütult armas kui väike matrjoška.