Sampo kahjumiks kujunes 1,4 miljardit krooni

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sampo Panga esindus Tallinnas.
Sampo Panga esindus Tallinnas. Foto: Raigo Pajula

Selle aasta üheksa kuuga sai Sampo Pank eestis 1,376 miljardit krooni kahjumit ning tegi 1,895 miljardi eest allahindlusi.


«Pangandustegevuse kasum enne laenude allahindlusi oli 519 miljonit krooni (mullu 526 miljonit krooni). Laenude allahindluse kõrge taseme tõttu kujunes panga üheksa kuu kahjumiks 1376 miljonit krooni, eelmisel aastal oli üheksa kuu kasum 502 miljonit,» teatas Sampo Panga juht Aivar Rehe.

Tema sõnul mõjutas kolmanda kvartali majandustulemusi oluliselt seni grupi tasemel tehtud üldiste allahindluste toomine Sampo Panga bilanssi.

Panga üheksa kuu tegevustulu moodustas kokku 837 miljonit krooni ning aastaga vähenes see 13 protsenti. Tegevuskulud olid 318 miljonit krooni ja vähenesid aastaga 28 protsenti. «Kulude alanemise peamisteks põhjusteks olid vähenenud personali-, turundus- ja muud tegevuskulud,» täpsustas Rehe.

Danske Bank Groupi laenuportfelli konservatiivse hindamise poliitikast lähtudes oli 2009. aasta üheksa kuu laenude allahindluse kulu 1895 miljonit krooni (24 miljonit krooni).

Laenude allahindlustest moodustasid individuaalsed allahindlused 1034 miljonit krooni ja üldised allahindlused 861 miljonit krooni. Laenude täiendavate allahind-luste tulemusena tõusis allahindluste suhe laenuportfelli 6,5 protsendi tasemele (0,55 protsenti).

Realiseerunud laenukahjud olid 2009. aasta 9 kuul 107 miljonit krooni. Aasta baasile teisendatuna moodustas see perioodi keskmisest laenuportfellist 0,45 protsenti.

Laenuportfelli kogumaht oli septembri lõpu seisuga 30,6 miljardit. Eraisikute laenuportfell kahanes aastaga 0,5 protsenti ehk 82 miljonit krooni ja ettevõtete oma vähenes 13 protsenti ehk 2,4 miljardit krooni. III kvartali jooksul on laenuportfell vähenenud 926 miljoni krooni võrra.

Hoiuste maht ulatus III kvartali lõpuks 21,8 miljardi kroonini. Eraisikute hoiuste maht suurenes aastaga 26,5 protsenti ehk 1,0 miljardini ja ettevõtete hoiused suurenesid 12,5 protsenti ehk 1,9 miljardini. Hoiuste maht jäi III kvartalis samale tasemele kui I poolaasta lõpus.

«Eesti majandus on endiselt keerulises seisus, kuid võib märgata majandus-keskkonna elavnemise esimesi märke. Lähiaasta vaates võib prognoosida, et 2009. a lõpus ja 2010. aasta I poolel on klientide maksevõime jätkuvalt tuge-va surve all,» nentis Rehe.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles