Leedo: parvlaevade omandistruktuur on lihtne ja MKM-ile teada
11. september 2013, 17:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on viidanud, et Saaremaa Laevakompanii parvlaevade omandisuhted on segased, siis laevafirma nõukogu esimehe Vjatšeslav Leedo kinnitusel on laevade omandistruktuur lihtne ning MKM-ile hästi teada.
«Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium teab paremini kui keegi teine, kellele kuuluvad mandri ja saarte vahel töötavad suured parvlaevad ja millistel alusel Euroopa parim praamiliiklus töötab. MKM on selles küsimuses väga informeeritud ja ministeeriumi esindajad on korduvalt tunnustanud neid ettevõtjaid, kes aastatel 2008-2010 võtsid erakordse riski ja viisid Eesti praamiliikluse Euroopa kõrgeimale tasemele,» ütles Leedo BNS-ile.
Tema sõnul on MKM-ile hästi teada ka tehingute struktuur ja eesmärk. «Omandistruktuur on tegelikult väga lihtne. Tuleb vaid arvestada seda ekstreemset keskkonda, milles need laevad on ehitatud ja millises seisus olid ikkagi 2008-2010 maailma finantsturud. Mõnede kokkulepete konfidentsiaalsuse tõttu üritatakse jätta eemaltvaatajale muljet mingist susserdamisest. Ei ole seal mingit susserdamist, see on lahtisest uksest sissemurdmine. Riigil on olemas kogu pilt,» sõnas Leedo.
Tema sõnul eelistab ettevõte suhelda otse ministeeriumiga. «Kui meile on küsimusi, siis me vastame. Ei maksa joonistada meist mingeid tonte. Inimestes üritatakse läbi meedia tekitada ühiskondlik viha ettevõtja vastu ja sellega seoses sundida teda kas oma varast loobuma või vaid riigile sobivatel tingimustel töötama,» rääkis Leedo.
Tema sõnul on riigil õigus soovida oma rolli majanduses suurendada ning ettevõtjatel ei ole seda võimalik mõjutada. «Aga kahtlemata on häiriv, kui seda tehakse ettevõtjaid alandades ja läbi avalikkuse survestades,» märkis Leedo.
Laevafirma juht selgitas, et 2008. aastal kukkusid finantsturud kokku ja erinevalt paljudest maailma riikidest võttis Eesti riik siis positsiooni, et ettevõtja ujugu selles lainetuses üksi. «Ja need, kes välja ujusid, väärivad tegelikkuses kõik suurt tunnustust. Kõiki kokkuleppeid tuleb vaadata omas ajas. Mis puudutab laevaliikluse suuri kapitalikulusid, siis need on saarte ja mandri vahelises laevaliikluses kindlasti väiksemad kui suvalise monopoolse riigifirma omad. Meil ei ole MKM-iga mingit kana kitkuda või maid jagada. Päeva lõpuks oleme me mõlemad reisijate teenistuses ja hinnangu tööle annab meie klient,» sõnas Leedo.
Saaremaa Laevakompanii on teatanud suurest kahjumist, mille vähendamise võimalusena soovitakse riikliku veotellimuse suurendamist. MKM on viidanud, et kahjum on kunstlikult tekitatud.