Kolm levinud põhjendust palgatõusu vastu ja miks need ei toimi

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palga tõstmisest juhid hea meelega ei räägiks.
Palga tõstmisest juhid hea meelega ei räägiks. Foto: SCANPIX

TNS Emori personaliuuringute ekspert Mari-Liis Eensalu rääkis konverentsil Palga Päev kolmest kõige levinumast vastuväitest, mida juhid ütlevad, kui töötaja tuleb palka juurde küsima. Eensalu tõestas numbritega ära, miks need väited päriselus ei toimi.

«Me ei saa küll palka tõsta, kuid meil on palju muid soodustusi.» Vaadates töökuulutusi, kus otsitakse madalama palgaga töötajaid, siis seal ei räägita sageli palganumbrist, vaid muudest soodustustest. Paraku aga on palk inimeste jaoks kõige suurem motivaator ja eriti just madalamapalgaliste tööde puhul. 52 protsenti inimesi ütlesid Emori kevadises töötajate palgaootuste uuringus, et neid huvitab peamiselt makstav palk. Samas vaid 2 protsenti ütles, et nad hindavad üle kõige atraktiivset lisasoodustuste paketti.

«Me ei saa praegu palka tõsta, sest meil ei lähe nii hästi.» Kui töötajad ei usu, et ettevõttel läheb hästi, siis hakkavad nad otsima teist töökohta. ¾ neist töötajatest, kes oma ettevõtte konkurentsivõimet kehvaks hindasid, otsisid uut töökohta. Eensalu sõnul on selle argumendi juures  väga oluline rääkida plaanist, mida me teeme, et hakkaks paremini minema. «Masu ajal esimesed 2 aastat inimesed suhtusid mõistvalt palkade vähenemisse, kuid juba aastast 2012 on väga raske selliste argumentidega põhjendada palga mittetõstmist. Inimesed ei võta seda juttu enam tõsiselt.»  

«Palk pole suur, kuid meil on kindel töökoht.» Eensalu sõnul võib selles põhjenduses isegi veidi iva olla, sest nendele inimestele, kelle jaoks palk polnud esmatähtis (neid on 48 protsenti), oli number üks oluline asi tõepoolest stabiilne töökoht.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles