Sirje Niitra: kellele Eesti arste koolitab?
2. november 2009, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe arsti koolitamine Tartu Ülikoolis maksab Eesti riigile miljon kuni poolteist, suur osa neist siirdub aga kohe pärast lõpetamist välismaale.
Üks lugeja saatis toimetusse kirja küsimusega, kas ikka on õiglane, et Eesti riik koolitab majanduslikult raskel ajal arste ja õdesid võõrriikide tervishoiusüsteemile. On ju teada, et paljud värsked tohtrid lähevad kohe pärast õpingute lõppu Eestist ära. Soome, Rootsi ja koguni Suurbritannia vastavad riiklikud organisatsioonid käivad selle tarvis siin agaralt värbamas.
Meil on Euroopa Liidu piires vaba liikumine ja see on muidugi hea. Kui aga arvestada, et arste koolitatakse meil ainult riigieelarvelistel kohtadel ehk maksumaksja raha eest, tekitab see küll küsimusi.
Kui on riiklik tellimus, siis peaks kuidagi olema ka tagatud selle täitmine ehk riik peaks haritud töötaja vastu saama. Muidu jääb tellimus täitmata. Kas näiteks oleksite rahul, kui tellite endale köögimööbli ja maksate selle eest nõutud summa, aga järele minnes kuulete, et seekord saadeti see hoopis naabritele Lätis, sest neil oli ka seda tarvis?
Muidugi ei saa oma elust kuni 12 aastat arstikutse saamiseks kulutanud inimesi võrrelda mööblitükiga, aga mingi analoogia siin on. Seda enam, et paljud teiste erialade noored peavad ülikooliõpingud oma või siis vanemate taskust kinni maksma. Rahandusminister tuletas hiljutisel pressikonverentsil muu hulgas meelde, et mitte kõigi valdkondade töötajad ei saa välismaale tööle minna ja arstid on siin mõnevõrra eelisseisus, kuna nende järele on igal pool suur nõudmine.
Ega see probleem uus ole, kuid arvestades praegust ärevat olukorda meditsiinis, võib äraminejate arv kasvada. Usun, et ei minda niivõrd kaotatud paari tuhande krooni pärast, kuivõrd kindlustunde puudumise tõttu. Keegi ei tea, mis saab edasi ja millal tuleb järgmine kärbe.
Varem on katsetatud igasuguseid variante, kuidas spetsialiste õpitud ameti juures hoida. Näiteks kohustust töötada kolm aastat erialal või õpikulude hüvitamine lahkumise korral. Vabas Euroopas ei kõlba neist ükski.
Äkki tuleks ka arstiharidus mingis osas tasuliseks muuta? On üsna tõenäoline, et rikkad ravimifirmad, mis praegu arste üsna suurel hulgal tervishoiust ära tõmbavad, oleks valmis neile vajalikke spetsialiste ka oma kulu ja kirjadega koolitama. Või siis kompenseerida näiteks õppelaen koju jäävatele tohtritele?
Mingi stiimul tuleks nende Eestisse jäämiseks igal juhul leiutada. Vähemalt seniks, kuni me ei saa neile maksta kõrgemat palka, kui teenivad kolleegid välismaal.