Swedabanki analüütiku Tõnu Mertsina hinnangul aeglustab vähenev hinnasurve välisturult hinnakasvu, pank ootab selleks ja ka järgmiseks aastaks hinnakasvu aeglustumist vastavalt augusti lõpus avaldatud prognoosile vastavalt 3,3 ja 2,8 protsenti.
Mertsina: vähenev hinnasurve välisturult aeglustab hinnakasvu
6. september 2013, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tavaliselt, mõjutasid aastases võrdluses hinnakasvu augustis enim toidule ja eluasemele tehtud kulutused. Samas on mõlemate kulugruppide panused hinnakasvu juulis ja augustis vähenenud, märkis Swedbank oma kommentaaris.
Toiduainete hinnad kasvasid aastases võrdluses 4,2 protsenti, kuid juuliga võrreldes hinnad langesid. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel vähenesid maailmaturu toiduainete hinnad aastases võrdluses 5,1 protsenti ja juuliga võrreldes 1,9 protsenti.
Mertsina sõnul panustasid jätkuvalt negatiivselt hinnakasvu transpordile ja sideteenustele ja –kaupadele tehtud kulutused. Mootorikütuse hind langes Eestis aastases võrdluses küll 4,7 protsenti, kuid juuliga võrreldes oli augustis kütus kallim 0,5 protsenti.
Sarnaselt keskpanga hinnangule nentis ka Mertsina, et naftahinna tõus või langus lähiajal sõltub oluliselt määral otsustest Süüriasse sõjalise sekkumise kohta, mis võiks veelgi pingestada olukorda Lähis-Idas ja häirida naftaga varustamist.
Käesoleval aastal on tasapisi suurenenud tervishoiu, vaba aja ning väljas söömisele ja majutusele tehtud kulutuste mõju hinnakorvis. Kui jaanuaris oli nende kulugruppide mõju hinnakasvu alla kuue protsendi, siis augustis juba ligikaudu veerand.
Tervishoiuhinnad kasvasid augustis aastases võrdluses 7,1 protsenti ning väljas söömise ja majutuse hinnad 7,6 protsenti.
Mertsina sõnul on tervishoiuhindade kasvu taga on peamiselt aasta alguses kõrgemale tõstetud koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiidi- ja voodipäeva tasu.
Eesti tarbijate hinnakasvu kartused on käesoleval aastal vähenenud. «Kuigi väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on vähenemas, avaldab üha kiiremini kasvav palk survet kodumaiste hindade kasvuks, » kommenteeris Mertsina.
Statistikaameti andmetel aastases võrdluses kasvasid hinnad 2,9 protsenti, eelmise kuuga võrreldes aga hinnad ei muutunud.
Viimati oli hinnakasv alla kolme protsenti täpselt kolm aastat tagasi, kuid siis, vastupidiselt praegusele, inflatsioon hoogustus.