Pensionifondi vahetamiseks jääb aega veel vaid kaks päeva

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Laupäeva hilisõhtuni saab internetis teha pensionifondi vahetamise avaldust. Kui langetada otsus vaid fondi rahateenimisvõime põhjal, siis peaks kogu riigi pensioniraha tuleval aastal haldama LHV pank.



Kõige nõrgema tulemusega on kõigis kolmes teise samba klassis Swedbank. Samas, kui vaadata fondide mahte, siis on olukord vastupidine – enamik inimesi armastab oma raha hoida just Swedbankis.



Kuna fondi saab vahetada ainult üks kord aastas, siis on praegu hea võimalus kaaluda. Aga mille järgi otsustada?



Rahandusministeerium nõuandeid ei jaga, vaid soovitab ise internetist uurida. Finantsjärelevalve ei jaga samuti täpsemaid näpunäiteid peale tõdemuse, et põhimõtteliselt on säästmine mõistlik. Pangad aga kiidavad igaüks oma kaupa.



Kõige lihtsam variant on hakata koguma uude fondi ja seni kogutud raha jätta vanasse – siis ei pea maksma ka fondivahetustasu. Ja valida võib ju vaid tootluse järgi, seega kõige parema tootlusega fondi. Nooremad inimesed aktsia- ja vanemad võlakirjapensionifondi.



Seega peaks kaalukauss langema LHV kasuks, kuid eks äpardusi võib juhtuda ka kõige kuldsema käega investeerijal. Viie aasta pärast võivad näiteks SEB ja Swedbanki fondid olla kõige parema tootlusega ja LHV kõige kehvemaga, garantiid ei anna keegi.



30 aastat on aga nii pikk aeg, et selle jooksul võib tulla taas ülemailmne finantskriis, mis kõik pea peale pöörab.



Näiteks Swedbank muutis täielikult oma pensioniraha investeerimispoliitikat ja viis ka vastutuse üle Rootsi Roburisse. Äkki saab meie pensionisüsteemi häbiplekist, mis isegi juba 2006. aastal suutis ühes oma pensionifondis negatiivset tootlust näidata, hoopis priimus?



«Järgmise kahe aasta jooksul võib regulaarseks investeerimiseks olla väga hea aeg, sest majandused ja finantsturud läbivad järsku langust,» lausus Swedbanki investeerimisfondide juht Agnes Makk. «Robur hakkab lõpetama uue investeerimisstrateegia elluviimist, mille üks osa on portfelli globaalne hajutamine nii, et pensionikogujatel oleks võimalus osa saada majanduse kasvumootoritest.»


Pensionifondi juures hakkabki lisaks kiretutele kasvunäitajatele kaasa mängima ka usalduse küsimus.



«Me usume sellesse, mida teeme, ma olen ka oma isiklikke pensionisääste SEB fondis kaotanud,» lausus SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «Me ei ela elevandiluust tornist, elame kaasa oma klientide rahale.»



LHV Varahalduse juht Mihkel Oja põhjendas panga edu konservatiivse strateegiaga. Enne suurt langust õnnestus väärtpabereid müüa ja hoida raha sulas. Selle aasta märtsist alates on aga odavmüükidelt väärtpabereid ostetud, sest rahavaru oli piisav. Samas on ka selge, et väikest fondi on närviliselt tõmbleva kriisi ajal lihtsam juhtida ja sellega kasumit teenida.



Valikut tehes on tähtis meeles pidada ka fonditasusid. Väljalasketasud lähevad järgmisel aastal nulli, aga valitsemistasude erinevus on suhteliselt suur.



«Näiteks koguneb 20-aastasel pensionivara 1,25-protsendise valitsemistasu korral umbes kaks miljonit, kaheprotsendise valitsemistasu korral umbes 1,67 miljonit krooni,» kommenteeris ERGO Fundsi juhatuse liige Ege Metsandi. «Vahe on umbes 400 000 krooni, seda eeldusel, et tootlus on fondidel sama ja arvestus on keskmise palga järgi.»



Seega, mida kõrgem on valitsemistasu, seda paremat tootlust peab fond andma. Vastasel korral sööb fond omanike raha ainult oma kukru täiteks.



Nii Swedbanki kui ka SEB pensionifondide taga on palju kliente. Mõni nädal tagasi Postimehele antud intervjuus selgitas rahandusministeeriumi pensionispetsialist Kertu Fedotov seda tõsiasja üsna lihtsalt: «Nende kontorite ustest astub sisse kõige rohkem inimesi, kes teeb otsuse kodupanga kasuks.»



Praegu on teise samba pensionifondides 14,5 miljardit krooni. Fondivahetus jõustub uuel aastal.



Kas vabatahtlikke pensionimakseid tasub jätkata?


Valitsus külmutas kuni järgmise aasta lõpuni rahapuudusel teise pensionisamba. Vabatahtlikud võivad siiski järgmisel aastal oma palgast kaks protsenti teise samba pensionifondi loovutada, selle otsuse tegemisega on aega novembri lõpuni.



Enam kui 136 000 inimest ligi 600 000 liitunust olid eilseks teinud otsuse kogumist jätkata. Riik järgmisel aastal oma osa ei lisa, selle tõttu on ka inimeste tulevane esimese samba pension grammikese suurem.



Keskmise palga, 13 000 krooni juures, on kaks protsenti brutopalgast 260 krooni. Selle eest saaks pääsme Eesti Draamateatrisse, kavalehe ja trammipileti kojusõiduks.



«Kui 260 krooni kõrvalepanek on ebainimlik pingutus, siis pole vabatahtlikke makseid mõtet teha,» kommenteeris SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing.


Samas viitas Kunsing, et 260 krooni eest saab ka kolm pudelit viina ja eelistada alkoholi pensionivarale pole mõistlik tegu.



Ühesõnaga, kui majanduskriisi tõttu on sissetulekud nii palju kokku kuivanud, et laenumakseteks ja igapäevakuludeks raha napib, siis pole otstarbekas veel üht lisakulu võtta.



Vabatahtlik on vaid järgmise aasta ja ülejärgmise aasta pool makset. Sest 2011. aastast peab vähemalt ühe protsendi brutopalgast teise sambasse loovutama niikuinii. 2012. aastal aga peaks süsteem taastuma senises mahus.



Üheks peibutuseks on lubadus, et vabatahtlikule jätkajale maksab riik aastail 2014–2017 boonust – nelja protsendi asemel kuus protsenti sotsiaalmaksust pensionisambasse. Aga pole kindel, kas poliitikute lubadus ka vett peab.



Selles kahtleb isegi rahandusministeeriumi pensionispetsialist Siiri Tõniste. Ta märkis maksumaksjate liidu seminaril, et täielikku kindlust pole. Poliitikud annavad ja samas võtavad ka tagasi oma lubadusi.



Nagu öeldud, napib sotsiaalmaksuraha juba praegu ja seda jääb eelolevail aastail veelgi vähemaks. Medõdede eilsel väljaastumiselgi oli vaid üks põhjus: sotsiaalmaksust ei piisa ravikulude katteks, kõikideks pensionideks ei jätku sellest enam ammu. (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles