Naised teenivad meestest ligi kaks korda vähem

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
100-dollarilised rahatähed.
100-dollarilised rahatähed. Foto: Reuters / Scanpix.

Maailma majandusfoorumi iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt moodustab Eesti naiste palk vaid 60 protsenti sama tööd tegevate meeste palgast. Eesti on selle näitajaga 134 riigi seas 98. kohal.



«Meil kehtivad stereotüübid, kus naine saab töö eest väiksemat palka kui mees,» tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi erakorraline teadur Kairi Talves. «Naised väärtustavad oma tööd madalamalt ja seda eriti valdkondades, kus mehed on dominantsed.»

Eesti meeste aastasissetulekuks on uuringus märgitud ligi 250 000 krooni (23 859 dollarit), naistel on see 158 000 krooni (15 122 dollarit). Mullu oli Eesti sama uuringu naiste-meeste palgasuhet käsitlevas punktis riikide arvestuses 83. ja 2007. aastal 102. kohal.

Ka Rimi Baltikumi kinnisvara direktor Ruth Laatre kinnitas oma kogemuste põhjal, et põhjus võib peituda naiste väiksemas ambitsioonikuses. «Ollakse tagasihoidlikud, ei küsita, ollakse rahul väiksema tuluga,» seletas ta.

Mehed olevat palga nõudmisel ülbemad. «Ega tööandja hakka ütlema, et mees teenib rohkem,» nentis Laatre. «Palk on läbirääkimise objekt.»

Samas on naised Laatre sõnul hakanud palga küsimisel siiski julgemaks muutuma. «Seda trendi on kindlasti näha,» nentis ta. «Tõenäoliselt on eeskujuks see, kui firma sees jõuavad naised juhtivatele kohtadele. See annab kindluse, et nad pole meestest kehvemad.»

Ka Talves nentis, et seoses palkade tõusuga on viimastel aastatel üldine trend ebavõrdsuse vähenemise suunas. «Prognoositavalt see aga palkade langusega jälle suureneb,» lisas ta ning rõhutas, et see ennustus on esialgu siiski spekulatiivne.

«Üheksakümnendate aastate algusega võrreldes on olukord paranenud, kuid seda ennekõike juhtide ja tippspetsialistide seas, kus naiste palgad on lähenenud meeste palgale,» tõdes Talves. «Lihttööliste hulgas on ebavõrdsus isegi suurenenud. Ennekõike näitab see stereotüüpide taastootmist ja teatud ametialade marginaliseerumist nn naiste ametiteks.»

Majandusfoorumi aruanne
•    Maailma majandusfoorumi (WEF) aruande järgi on Eesti soolise võrdõiguslikkuse näitajatega 134 riigi seas 37. kohal. Mullu saavutas Eesti sama koha, 2007. aastal olime 30. ja 2006. aastal 28. kohal. Läti on 14. ja Leedu 30. Tabeli eesotsas on Island, Soome, Norra ja Rootsi.
•    Suurimaks probleemiks on meeste ja naiste palgavahe, mis on soolise võrdõiguslikkuse üks oluline näitaja. Sama töö eest saadud palga analüüsi järgi on Eesti 98. kohal.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles