KPMG: Eesti vajab suuremat energiavõimsust
21. oktoober 2009, 12:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KPMG energeetika ja infrastruktuuri valdkonna globaalne juht Peter Kiss kirjutab KPMG ajakirjas Foorum, et varustuskindlusel on kogu maailma energeetikas täita üha tähtsam roll, aga eriti oluline on see Balti regioonis.
Kiss tuletas meelde, et kuigi 2006. aastal loodi veealuse kaabli kaudu ühendus Soome elektrisüsteemiga, on see ühendus siiski nõrk ning Balti riigid on Euroopa elektrisüsteemist endiselt ära lõigatud.
Siiski on muutlikus poliitilises kliimas väga suureks väärtuseks ja eeliseks, et 93,8 protsenti Eestis loodavast energiast toodetakse põlevkivi kasutavates elektrijaamades. Seega on Eesti elektritööstus sisuliselt sõltumatu kütuse impordist.
Kissi arvates vajab Eesti täispööret energiamõtlemises ning tuleb otsustada, milline elektrienergia tootmisstruktuur oleks kõige kasulikum. Kui uusi tootmisvõimsusi ei rajata, hakkab Eesti sõltuma elektrienergia impordist.
«Ilmselt jääb põlevkivi ka edaspidi Eesti kõige olulisemaks energiaallikaks. Samas on üsna tõenäoline, et põlevkivil rajanev elektrienergia tootmine kaotab aja jooksul oma juhtpositsiooni,» märkis Kiss.
Eesti elektrienergia uue tootmisstruktuuri rajamisel tuleks tema sõnul toetuda kolmele nurgakivile: «Esiteks peab tulevikus iga elektrijaama arendamist käsitleva otsuse langetamisel lähtuma eelkõige varustuskindlusest. Teiseks peavad Balti riigid tegema koostööd omavahel ja teiste EL-i liikmesriikidega. Aga et oleks füüsiliselt võimalik koostööd teha, on vaja ehitada uued elektri- (ja maagaasi-) ühendused.»
EL-i energiasüsteemiga lõimumisele pole alternatiivi. Tuleb kaaluda kõiki võimalikke tehnoloogilisi lahendusi, kuna Eesti tööstus- ja kodutarbijate varustamist mõistlike hindadega elektrienergiaga saab tagada üksnes erinevate tehnoloogiate kombineerimisega.