Bo Henriksson: me ei pea Eestis kõike tegema

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bo Henriksson (vasakul) koos Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männikuga.
Bo Henriksson (vasakul) koos Eesti Panga nõukogu esimehe Jaan Männikuga. Foto: Peeter Langovits

ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ütles Eesti Koostöökogu ümarlaual kõneldes, et Eesti ei saa oma piiratud ressursside juures kõike teha ja allhanke asemel tuleb keskenduda kõrgtehnoloogilisele majandusele.


Henriksson tuletas meelde, et ka ABB alustas kunagi allhankega, kuid nüüd annab kõrgtehnoloogilist lõpptoodangut. Ta täpsustas, et allhange pole alustuseks sugugi halb, kuid tuleb valida, millist allhanget teha, ja seejärel samm-sammult edasi minna. Oluline on seejuures, et selle protsessi käigus omandatud oskusteave jääb Eestisse.

«Keskendu põhitegevusele, ära karda võtta riske ja jälgi trende,» õpetas Henriksson. Eesti majandus peab tema sõnul radikaalselt uuenema. Meie tootlikkus on praegu liiga madal, selleks et konkureerida arenenumate riikidega. Eesti senisteks eelisteks on olnud väikesed partiid, operatiivsus ja paindlikkus.

Eesti haridussüsteemi puudujääkides kõneldes ütles Henriksson, et tänased otsused annavad tulemuse alles 5-8 aasta pärast ja praegu koolitame tudengeid erialadele, mida veel ei eksisteeri. Mõne aasta eest ei peetud vajalikuks insenere ja oskustöölisi koolitada, mistõttu neist on nüüd suur nappus. «Uutel haritud noortel puuduvad kogemused, aga neil puuduvad ka halvad harjumused,» lisas ta.

Henriksson soovitas pöörata pilgud Hiina poole, kus on rohkem kõrge IQ-ga lapsi kui Euroopa Liidus lapsi kokku. Pealegi on Hiina peagi suurim inglise keelt kõnelev riik maailmas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles