EL keskendub majanduse langusest päästmisele
14. oktoober 2009, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi rahanduspoliitilistes otsustes on viimasel aastal keskendutud majanduse langusest päästmisele ja muu hulgas kaalutud ka pensioniea tõstmist.
Valitsused peavad majandust jätkuvalt toetama ja vältima majanduse alanud taastumise pidurdumist. Nüüd on aeg asuda kaardistama valitsuste tasakaalustamise strateegiaid ja hinnata, kuidas on kriis mõjutanud nende jätkusuutlikkust.
Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquín Almunia ütles: «Meie väljumisstrateegia üks põhilisi tõukejõude on riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega tegelemine.»
«Koostades selge strateegia kriisi tagajärgede likvideerimiseks, tugevdame toetusmeetmete tõhusust lähiajal ning loome tingimused jätkusuutlikule ja tasakaalustatud majanduskasvule tulevikus,» lisas ta.
Tänases teatises ja sellega kaasnevas jätkusuutlikkust käsitlevas aruandes hinnatakse ELi riikide rahanduse jätkusuutlikkust kriisi mõjude taustal.
Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus teeb muret kõikides ELi riikides, kuigi olukorra tõsidus on liikmesriigiti erinev. Arvukate üksikasjalike näitajate ja tundlikkusanalüüside põhjal antakse teatises ja tehnilises aruandes üldine hinnang jätkusuutlikkusega seotud ohtudele eri liikmesriikides. Riikide erinevused on majanduskriisi tagajärjel suurenenud ning paljud riigid on nüüd kõrgema ohu kategoorias.
ELi valitsused on teinud viimasel aastakümnel edusamme vananeva elanikkonna probleemi käsitlemisel, järgides 2001. aastal Stockholmis toimunud Euroopa Ülemkogul visandatud strateegiat. 2007. aastaks olid ELi riigid saavutanud 30 aasta parima eelarveseisundi, kus eelarvepuudujääk oli tervikuna 0,8 protsenti.
Selline olukord andis paljudele liikmesriikidele piisavalt manööverdamisruumi, et oma majandust kriisiaegadel toetada. Tööhõive paranes ning teatavate kategooriate, eelkõige vanemate töötajate ja naiste puhul saavutati Lissaboni strateegias seatud eesmärk. Paljudes riikides toimunud pensionireformid aitasid samuti kaasa pensionisüsteemide säilitamisele tulevaste põlvede jaoks, muutes need jätkusuutlikumaks.
Kuigi kriis on osa nendest edusammudest kustutanud, kehtib jätkuvalt kolmesuunaline strateegia, mis seisneb puudujäägi ja võla vähendamises, tööhõive suurendamises ning sotsiaalse kaitse süsteemide reformimises. EL peab töötuse juurdumist iga hinna eest ära hoidma. Seepärast on hädavajalik püüelda turvalise paindlikkuse ja muude struktuurireformide poole, mis aitasid minevikus tööhõivet suurendada.
Ühtlasi on vajalik tõsta tegelikku pensioniiga vastavalt oodatava eluea pikenemisele. Paljud riigid kaaluvad samme selle eesmärgi saavutamiseks. Inimesed elavad kauem ja on parema tervise juures kui kunagi varem. Kui praegust poliitilist strateegiat ei muudeta, tõuseb keskmine iga, mil inimesed tööturult lahkuvad, 2060. aastaks vaid ühe aasta võrra 62-lt 63-ni. Samas nähakse ette, et 62-aastase inimese oodatav eluiga pikeneb samal ajavahemikul tervelt kuue aasta võrra.