Osa seadusemuudatusi mõjutavad ka korteriühistuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel suvel muudeti seadusi, mida peavad järgima ka korteriühistud. Olulisima noorenduskuuri tegi läbi mittetulundusühingute seadus, ent muutmata ei jäänud ka korteriühistuseadus.
Mida toovad muudetud seadused kaasa korteriühistute majandamisel?
Mittetulundusühingute, sealhulgas korteriühistu asutamisel on seadusest välja võetud punkt, mis kohustas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitada ka juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised (MTÜS § 8 ja KÜS § 3), sest need on kandeavaldusel juba olemas.
Juurde on lisatud punkt, mis kohustab avaldust registrisse esitama aasta jooksul pärast asutamislepingu sõlmimist. Vastasel juhul ühistut registrisse lihtsalt ei kanta (MTÜS § 8).
Järgmine muudatus oli siiani suureks peavaluks üldkoosolekute läbiviimisel ja ka definitsiooni «perekonnaliige» mõistmisel. Nimelt on muudetud korteriühistuseaduses § 10¹ sõnastust. Enam ei pea üldkoosolekul tõestama oma kooselu seaduslikkust – nüüd võib üldkoosolekul ühistu liiget esindada ükskõik kes, peaasi et talle on antud lihtkirjalik volikiri.
Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära.
Päevakorra muutmine
Suure muudatuse on läbi teinud üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise kord. Päevakorda, mida üldkoosoleku kutsel tutvustati, ei saa enam üldkoosoleku toimumise aega muutmata kohendada.
Soovides muuta päevakorrapunkte, peab üldkoosoleku uuesti kokku kutsuma kehtestatud korras, kuid mitte vähem kui seitsme päeva möödudes kutse esitamise päevast, kui põhikirjaga pole ette nähtud pikemat aega.
Ka ei saa esitada päevakorra muutmise punkte pärast kolme päeva möödumist üldkoosoleku kokkukutsumise teate kättesaamisest. Samas võib seda aega põhikirjaga pikendada (MTÜS § 20, § 21¹). Teist korda päevakorra punkte enam muuta ei saa.
Eelnevalt päevakorda võtmata punkte võib lisada vaid juhul, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingute liikmed või vähemalt
9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul ja seda ka juhul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole ühistu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet (MTÜS § 20¹).
Üldkoosoleku kutsel seni seisnud punkt «Teised probleemid» võib jääda, kuid tähele tasub panna seadusepunkti sõnastust: «samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi». Seega, kui hääletamiseks ei lähe, võib üldkoosolekul arutada ükskõik milliseid teemasid.
Tasub teada, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei tohi üldkoosolek otsuseid vastu võtta, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad ühistu kõik liikmed (MTÜS
§ 21).
Notariaalne tõestamine
Üldkoosoleku protokollile on nüüd kohustus lisada toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, häälteenamused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsad asjaolud.
Kui üldkoosolekul esinevad vastuvõetud otsustes eriarvamused, peab selle allkirjastama ka eriarvamuse esitanud isik. Pärast üldkoosoleku toimumist peab protokoll olema liikmetele kättesaadav 14 päeva jooksul (MTÜS § 21).
Segadust võib tekitada nõue, kus üldkoosoleku protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Seda juhul, kui tõestamist nõuab juhatus, vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest või vähemalt kuus liiget, kui mittetulundusühingul on alla 30 liikme.
Nõue peab olema vormistatud kirjalikult ja mitte hiljem kui kolme päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumise päevast.
Notariaalse tõestamise kulud võib sisse nõuda selle soovijatelt, kui selle poolt on 2/3 üldkoosolekul osalenuist (MTÜS § 21).
Juhatuse valimine
Üldjuhul kannab üldkoosoleku kulud mittetulundusühing. Kui aga koosolek on kokku kutsutud vaid liikmete endi poolt, lasub neil ka kohustus tasuda selle kulud juhul, kui selle poolt on jällegi 2/3 üldkoosolekul osalenuist (MTÜS § 21).
Täiendatud on ka mittetulundusühingute seaduse § 26, millesse on sisse viidud juhatuse liikmeks astumise keelud.
Kui siiani oli juhatuse liikme pädevuse aeg määratud ära näiteks põhikirjas, siis nüüd tuleneb see seadusest. Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Küll aga võib seda põhikirjaga pikendada kuni viieks aastaks.
Tagasi võib juhatuse liiget valida igal ajal, kuid sellest tuleb viivitamatult teavitada registripidajat (MTÜS § 28).
Lihtsamaks on läinud majandusaasta aruande esitamise kord. Seda eelkõige neile, kellel on juurdepääs arvutile. Nimelt MTÜS § 36 kohustab nüüdsest esitama aruannet elektrooniliselt.
Korteriühistutele on kohustuslikuks muutunud nõue, et korterelamutel peab olema koostatud energiamärgis, seda vähemalt ühe korteriühistu liikme nõudel. Loomulikult võib juhatus seda ennetada ja elamule energiamärgise ise tellida (KÜS § 15²).
Kindlasti on paljudel korteriühistutel aegunud põhikirjad ja paljud ruttasid neid muutma seaduse muudatustest kuuldes või lugedes. Siinkohal tasuks mainida, et seadusega vastuolus olevad põhikirjapunktid ei kuulu täitmisele, kuid põhikiri ei tohi seadusega vastuolus olla.