Eesti leevendab bürokraatiat ettevõtluses
8. oktoober 2009, 12:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus kinnitas ELi teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mis lihtsustab ühtse veebikeskkonna abil Eesti ettevõtjate tegevust liikmesriikides ja vastupidi.
Eelnõu rakendamisel luuakse ettevõtjatele riigiga suhtlemiseks kontaktpunktina ühtne veebikeskkond, mille kaudu ettevõtjad saavad riigiasutustele tegevusloa või registreeringu taotlusi ja teisi dokumente esitada ning saada teavet nõuete kohta, mis kehtivad erinevate teenuste osutamisele Eestis ja ELis, teatas majandusministeerium.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul vähendab direktiivi jõustumine uuest aastast bürokraatiat.
«Ettevõtlustegevuse lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine loob kindlasti eeldusi uute töökohtade loomiseks, mis on praeguses olukorras meie jaoks üks võtmeküsimus,» lausus Parts.
Hetkel on ELis olukord, kus ettevõtjal on suhteliselt keeruline teises liikmesriigis teenust osutada - üldjuhul tuleb seal läbida uue ettevõtte asutamisprotsess ja taotleda erinevaid tegevuslubasid, mis on kulukas ja koormav.
Teenuste direktiivi rakendamise seaduse jõustumisega on tulevikus võimalik teises liikmesriigis ajutiselt teenust osutada ka ilma seal ettevõtet loomata.
Nendes valdkondades, kus teenuse osutamiseks on vajalik registreering, tegevusluba või litsents (näiteks ehitus, kaubandus, turism) ja ettevõte on sellise loa saanud liikmesriigis, kus ta on asutatud, ei ole üldjuhul teisel liikmesriigil õigust nõuda enda territooriumil tegutsemiseks täiendavaid lube.
Seega reguleerib eelnõu lihtsustatult ka tegevuslubade vastastikust tunnustamist.
Näiteks kui Eestis asutatud ehitusettevõte soovib ehitada objekti Lätis, siis pöördub ta Läti pädeva asutuse poole, kes on vastutav tegevuslubade väljaandmise eest ehitusvaldkonnas või Läti ühtsesse kontaktpunkti.
Läti kontrollib, kas Eesti tegevusluba ehitusvaldkonnas tegutsemiseks vastab oma nõuete poolest Lätis esitatavatele nõuetele.
Kui jah, siis ei pea Lätis enam täiendavalt tegevusluba ehitamiseks taotlema.
Teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu peab kinnitama ka riigikogu.