Swedbank lubab teise samba fondide rahaga vähem riskida

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki investeerimisfondide nüüdse juhataja Jelena Fedotova nägu oli suvel veel naerul, kuigi panga pensionifondid on olnud tootluse poolest ühed kogu riigi viletsamad. Taustal tema ametieellane Fabio Filipozzi.
Swedbanki investeerimisfondide nüüdse juhataja Jelena Fedotova nägu oli suvel veel naerul, kuigi panga pensionifondid on olnud tootluse poolest ühed kogu riigi viletsamad. Taustal tema ametieellane Fabio Filipozzi. Foto: Mihkel Maripuu

Swedbank jahmatas nädala algul investoreid teatega, et pensionifondid on raha kaotanud panga enda võlakirjafondiga. Pank lubab nüüd, et võtab pensionirahaga vähem riske.


Swedbanki investeerimisfondide juhataja Jelena Fedotova, Private Debt Fondi (PDF) allahindluse tõttu tekib mitme selle fondi ostetud võlakirja puhul küsimus, et fond on päästnud panga enda korraldatud võlakirjaemissioone, mis vastasel korral oleks hoopis läbi kukkunud.


Selline võrdlus pole kohane. PDFi näol on tegemist fondiga, mis investeerib kohalike ettevõtete võlakirjadesse. Ehk kui majanduses läheb halvasti, siis paratamatult halvendab see ka ettevõtete finantsseisu ja tekivad probleemid kiire majanduskasvu ajal võetud kohustuste täitmisega.



Praegu on ettevõtetel vaja ennekõike aega uue keskkonnaga kohanemiseks. Enne praegust kriisi peeti Baltikumi seevastu paljude analüütikute arvates üsnagi väikese riskiga investeerimispaigaks.



Teise samba fondide raha PDFi abil Bigbanki või Kagu Investi investeerides tekib küsimus, kas teie fondijuhtidel on enam-vähem ükskõik, kuhu nad oma klientide raha panevad.

Kinnitan, et suhtume pensionifondide investeeringutesse suure vastutustundega.


Swedbanki teise samba pensionifondid suunasid algusest peale väikese osa investeeringutest Eesti majandusse. Arvestades pensionifondide mahte, pole võimalik investeerida otse kohalikul börsil noteeritud ettevõtetesse.



PDF on ainuke fond, mille kaudu oli võimalik investeerida Eesti majandusse börsil mittenoteeritud ettevõtete võlakirjade kaudu. Pensionifondide jaoks oli see parim võimalik viis kohalikule turule investeerimiseks.



Praegu on käimas teatud mõttes pensionisüsteemi usaldushääletus, kui inimesed saavad otsustada vabatahtlike maksete jätkamise üle. Kuidas kavatsete veenda pensionifondide turuvalitsejana, et tulevikus «sõbramehe» tehinguid pensionivaraga ei tehta?

Kinnitan veel kord, et pensioniinvesteeringutesse suhtume täie vastutustundega.


Kui võrrelda meie praegust pensionifondide strateegiat konkurentide omaga, siis see on konservatiivsem. Koos kuulumisega ühtsesse Swedbanki organisatsiooni on meil sellest aastast kasutada Põhjamaade parimaks fondivalitsejaks kuulutatud Roburi kompetents – tänavu suvel andsime ka meedias teada, et pensionifondide strateegia paneme küll paika siin Eestis, kuid igapäevaste investeerimisotsuste tegemine toimub Roburi rahvusvahelises spetsialistide tiimis.



Koostöö Roburiga on muutnud meie fonde oluliselt vähem riskantseks. Filosoofia on lihtne: võlakirjadega vähendatakse riske ning aktsiatega soovitakse turu keskmist.



Seega jääb Ida-Euroopa ja Baltikumi varade osakaal väiksemaks; asendub see euroala valitsuste võlakirjade ja lääne aktsiatega. Sellest ka meie fondide halvem tootlus tänavu.



Finantsturgude tõuse on kasutatud riskantsete varade müügiks; me ei ole saanud osa turgude tõusust sellisel määral kui konkurendid. Oluline märkus on see, et valitud strateegia on konkurentide omast tunduvalt erinev selle poolest, et on vähem riskantne.



PDFi reeglitest lähtuvalt on igal esmaspäeval ja ka kvartali viimasel pangapäeval välja arvutatud fondiosaku puhasväärtus, mis väljendab fondivalitseja arvates parimal viisil fondi vara õiglast väärtust. Kõik avaldatud puhasväärtused on arvutatud õiglaselt, lähtudes sellel hetkel teada olevast informatsioonist.



Ühe võlakirja mittelunastamine (Kagu Invest ja Kalev REC) ning reeglitest tulenev allahindamine mõjutab ka teiste seotud ettevõtete võlakirjade provisjone. Nõuded ettevõtete vastu on endiselt üleval, nendega tegeldakse ja kindlasti saadakse midagi ka tagasi.



Private Debt Fond


•    Peamiselt Eesti ettevõtete reitinguta võlakirjadesse investeerinud Swedbank Private Debt Fond (PDF) hindas selle nädala algul oma osaku alla 21 protsendi võrra ehk 118,3 miljonit krooni.


•    Swedbanki teise samba pensionifondid kaotasid allahindlusega kokku 52,7 miljonit krooni.


•    Swedbanki pensionifondi K1 varadest 4,8 protsenti oli investeeritud PDFi (19 mln kr).


•    K2 varadest 3,6 protsenti oli investeeritud PDFi (75 mln kr).


•    K3 varadest 3 protsenti oli investeeritud PDFi (145 mln kr).


•    Finantsinspektsioon nõuab PDFi allahindluse kohta lisainfot, kuid esialgu pole andmeid, et Swedbank oleks mõnd kirjutatud reeglit rikkunud.


•    Finantsinspektsiooni teatel ei reguleeri seadus pensionifondide juhtide riskimist. Need on täielikult fondijuhtide otsustada, kahjud kannavad aga pensionifondide osakuomanikud.


Allikas: finantsinspektsioon, Swedbank

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles