Valitsusjuht andis riigikogule üle «jalad põhjas» eelarve

Foto: Repro

Kuigi Eesti riigi kulutused ületavad tulusid veel mitu aastat, usub peaminister Andrus Ansip kummatigi, et kõige hullem majanduslangus on siiski möödas ja Eesti taas paljudele eeskuju.

Tööpuudus jätkab kasvamist veel tuleval ja ületuleval aastal, ennustavad rahandusministeeriumi analüütikud.

Ka riigi kulud on veel mitu aastat tuludest suuremad – sellega leppides on valitsus loobunud põhimõttest hoida riigieelarve tasakaalus. Selle asemel on võimuliit nüüd võtnud seisukoha, et valitsussektori kulud ei tohi tulusid ületada rohkem kui kolme protsendi võrra.

«Hetk tagasi andis valitsus riigikogule üle 2010. aasta riigieelarve eelnõu, mis täidab Maastrichti eelarvekriteeriumi nõudeid,» teatas Ansip eile riigikogus. «See tähendab, et me jätkame range eelarvepoliitikaga ka olukorras, kus seda suudavad vähesed.»

Jutt viiest rikkamast riigist on seega asendunud jutuga viiest range eelarvepoliitikaga riigist. «Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarve defitsiidi kolme protsendi piires. Eesti on nendest vähestest üks,» jätkas Ansip.

Millegipärast ei lisanud valitsusjuht, et madalat välisvõlga ja ranget eelarvepoliitikat aitavad Eesti valitsusel hoida erakorralised varamüügid. Lähinädalail peaks riigikassasse laekuma neli miljardit krooni Eest Telekomi müügitulu.

Rahandusminister Jürgen Ligi ei teinud sel nädalal saladust, et osa aktsiatulust läheb tema ametiauto bensiinipaaki, sest riik kasutab raha oma igapäevaste kulude ehk riigieelarve defitsiidi katteks.

«Kui aasta tagasi ütlesid mitmed analüütikud, et prognoosida pole mõtet, sest nähtavus on null, siis täna on ilm selginemas,» viitas Ansip Mart Laari sõnadele kümne aasta taguse Vene kriisi järel. «Ootused ja hinnangud on muutunud optimistlikumaks. Levimas on arvamus, et jalad on põhjas.»

Ansip toonitas, et tuleva aasta eelarves on kulutused haridusele miljardi krooni võrra suuremad. Enamasti on tegu ehitusrahaga, aga ka õpetajate palgad ja koolilõuna pääsevad vähemalt esialgu kärpest.

«Vastupidiselt levitatud hirmujuttudele pensionid 2010. aastal ei vähene. Paraku ka ei suurene,» lausus valitsusjuht.

Keskmine pension oli 2005. aastal 2302 krooni. Selle aasta aprillist on see 4723 krooni.

«Pensionid on nelja aastaga kahekordistunud. Kuid tunnistagem, et nii väikese sissetulekuga on raske toime tulla. Ma ei näe ühtegi põhjust, ei täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima,» ütles Ansip.

Peaminister märkis, et tuleval aastal algab Eesti Rahva Muuseumi ehitus. Kaitsekulud on tuleval aastal 1,86 protsenti sisemaisest kogutoodangust.

«1. jaanuarist 2010 tõuseb alkoholiaktsiis kümme protsenti, tubakaaktsiis tõuseb
1. jaanuarist 2011. aastal. Muid täiendavaid maksutõuse eelarve eelnõusse kavandatud pole,» kinnitas Ansip.

Majandusministeeriumi teatel toetab riik tuleval aastal euroliidu abiga ettevõtlust enam kui miljardi krooniga, lisanduvad toetused teedeehitusele ja IT-arendusele.

Pärast eelarve üleandmist riigikogus peetud sõnavõtud

Kadri Simson
Keskerakond

Peaministri esitatud eelarve on mõeldud vaid avalikkusele valimiste eel ja mitte tegelikuks riigielu korraldamiseks 2010. aastal. 8. juunil, päev pärast Euroopa Parlamendi valimisi, lisati 2009. aasta teisele negatiivsele eelarvele rida ebameeldivaid ja ebaõiglasi maksutõuse. Ebameeldivate otsuste tegemine päev pärast valimisi hakkab siin saalis juba praktikaks saama!
----------------------------
Eiki Nestor
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Valitsus loodab, et hoogtöö korras tõstetud tulud, on nad siis dividendid, müügid – mis iganes –, et neid loetakse järgmisel aastal hindamisel jätkusuutlikuks. Loodetakse, et kohalikud omavalitsused ei võta liiga palju laenu; loodetakse, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusmisega ka sissetulekud kasvavad. Loodetakse paljudele muudele asjadele ja tegelikult tõesti vist kõige rohkem sellele, et kohalikud valimised läbi saaksid.
-----------------------------
Tarmo Mänd
Eestimaa Rahvaliit

Telekomi aktsiate müüki ei saa nimetada kuidagi riigile kasulikuks. /---/ Mul on tunne, et kiites seda otsust, otsustajad ise veenavad ennast alles praegu, et see oligi õige otsus. /---/ Endise rahandusministri Aivar Sõerdiga vesteldes ütles ta mulle, et aastal 2005 oli ka eksperthinnang, kus oli aktsia hinnaks pandud 135 krooni aktsia eest, ja ta lükkas selle tagasi, öeldes, et see on riigile kahjulik otsus.
-------------------------------
Marek Strandberg
Eestimaa Rohelised

Oleme meiegi seda meelt, et see eelarve võiks ja peaks olema tasakaalus. Meil on selle tasakaalustamiseks õnneks väga paljugi võimalusi tarbimist puudutavate maksude ja muu sellise näol. Ja ka meie loodame, et selle eelarve arutelu riigikogus muutub sisuliseks, ja mida aeg edasi, mida aasta edasi, mida riigikogu koosseis edasi, seda paremini loodetavalt õpitakse mõistma seda, et eelarve ei ole ainult mõne erakonna eelarve.